Euroala rahandusministrid timmivad 'basuuki'

ÄP 08. november 2011, 00:00

Eesmärk on võimendada fond triljonile eurole, vahendas agentuur Bloomberg. Praegu on n-ö vaba raha veel 250 miljardit eurot.

Täpsemaid detaile nõudsid euroala riikidelt ka läinud nädalal Cannes'is kohtunud G20 riigid, kes detailide puudusel ei kiirustanud veel oma rahaga - näiteks IMFi vahendusel - Euroopale appi.

"Võimendatud EFSFist võib veel "basuuk" (ehk võimas relv - toim) saada, kuid praegu näib see rohkem veepüstoli moodi," kommenteeris Morgan Stanley peaökonomist Londonis Joachim Fels. Ministrid võivad küll mõned detailid paika saada, kuid "hinge kinni hoida ei maksa", kirjutas ta pühapäeval ringkirjas panga klientidele.

Ministrite kohtumine toimub ajal, mil Kreeka paneb kokku vahevalitsust ja Itaalias kasvab surve peaminister Silvio Berlusconi tagasiastumiseks. Itaalia võlakirjaintressid on juba ohtlikult lähedal tasemetele, mis sundisid Kreekat, Portugali ja Iirimaad välisabi paluma. Itaalia võlakoorem jääb aga suuruselt alla vaid USA-le ja Jaapanile.

Kiireid lahendusi ei oodata. Kuigi sellelt kohtumiselt veel lõplikku kokkulepet ei oodata, arutavad ministrid, kuidas fondi vahenditest osaliselt võlakirjaemissioone garanteerida ning luua spetsiaalset investeerimismehhanismi, kuhu saaksid raha paigutada ka väljaspool euroala olevad riigid. Fondi võimendamise üldistes joontes leppisid euroala liidrid kokku oktoobri lõpus toimunud tippkohtumisel.

Kahepäevasel kohtumisel osaleb ka Euroopa Keskpanga uus juht Mario Draghi, kes tegi üllatusdebüüdi, kärpides läinud nädalal ootamatult euroala intressimäärasid. Samas kordas Draghi, et Euroopa Keskpanga tugiostud võlakirjaturul saavad olla vaid ajutised ja piiratud mahus.

Kullareserve ei kasutata. G20 tippkohtumisel ringlesid kuulduste järgi ka ettepanekud kasutada

EFSFi kosutamiseks keskpankade reserve, kuid need kuuldused on Saksamaa valitsus tagasi lükanud. "Saksamaa kullareservid peavad jääma puutumatuks," ütles Saksamaa majandusminister eile telekanalile ARD.

Kohtumisel osales eile ka IMFi esindaja, vahendas Reuters.

"IMFi osalemine EFSFi võimendamises ei ole veel otsustatud, kuid on oluline, et nad saaksid oma sõna sekka öelda," kommenteeris agentuurile üks ametnik.

Euroala päästefond EFSF, mis eelmisel nädalal ei suutnud 3 miljardi euro eest võlakirju müüa, võib siiski investoritelt veidi raha saada.

Asjasse pühendatud allikate väitel on 2022. aasta veebruaris aeguvale 3 miljardi eurosele võlakirjaemissioonile esitatud üle 2 miljardi euro eest pakkumisi, kirjutas uudisteagentuur Dow Jones.

Võlakirjade tootlus on 10 baaspunkti üle EFSF 2021. aasta juunis lõppevate võlakirjade ehk umbes 3,5 protsenti. Võrdluseks, kümne aasta pikkuste Saksa valitsuse võlakirjade intressimäär on praegu 1,82 protsenti.

Banc Internacional D'Andorra kapitaliturgude juhi Ivan Comerma sõnul näitab EFSFi makstav intressimäär nii seda, et tegemist on uue emitendiga, kui ka kasvavat muret perifeeriariikide probleemide jätkusuutliku lahendamise pärast.

2010. aasta juunis loodud EFSF on siiani emiteerinud kolm võlakirjaemissiooni kogumahus 13 miljardit eurot.

2. novembril pidi EFSF emiteerima 3 miljardi euro eest võlakirju, et Iirimaa saaks raha, kuid volatiilsete turuolude tõttu jäeti oksjon ära.

"Kuuldused minu tagasiastumisest on alusetud," teatas Itaalia peaminister Silvio Berlusconi eile pärastlõunal sotsiaalvõrgustiku Facebook vahendusel.

Varem oli kaks peaministriga lähedalt seotud ajakirjanikku teatanud, et peaministri tagasiastumine võib olla tundide küsimus, vahendas agentuur Reuters.

Berlusconi võib lähimate tundide jooksul tagasi astuda, kirjutas eile ajalehe Il Foglio online-versioonis endine Itaalia minister Giuliano Ferrara. "Osa inimeste arvates võib see toimuda minutite jooksul," märkis Ferrara.

Kuuldused Berlusconi tagasiastumisest kergitasid eile ennelõunal Euroopa juhtivaid börse.

Itaalia börs reageeris Berlusconi võimaliku lahkumise peale juba üle 2% tõusuga. Suure võlakoorma all vaevleva Itaalia kümne aasta pikkuste võlakirjade tootlus tõusis ennelõunal 6,58%ni ehk euroajaloo kõrgima tasemeni.

Turud ei usu, et Itaalia skandaalidesse kistud ja parlamendis peaaegu olematuks kahanenud enamusega peaminister Silvio Berlusconi suudab riigis vajalikud reformid läbi viia.

S&P ning Moody's nimetasid mõlemad poliitilist ebastabiilsust ja kasvavaid laenukulusid põhjuste hulgas, miks nad vastavalt septembris ja oktoobris Itaalia reitingut kärpisid.

Berlusconi teatas ka nädalavahetusel, et ei kavatse tagasi astuda. Samas on mäss peaministri enda parteis, kust kaks liiget läinud nädalal lahkus ja pool tosinat liiget esitas petitsiooni teovõimelise kriisivalitsuse loomiseks, jätnud võimuliidu parlamendis selge enamuseta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing