Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lumesahatootja lõi lombi lainetama

    Meiren Engineering on on Skandinaavia turu juba lainesse löönud, nüüd üritatakse disaineri abil tooteid täiustades edasi areneda.

    Tegemist on insenerteenuseid pakkuva ja lumesahku tootva ettevõttega, mis tegutseb lisaks Eestile pea kõigil meie naaberturgudel. Algselt insenerettevõttest sai 2008. aastal ka lumesahku tootev ja disainiv ettevõte.
    Viimased aastad on olnud edukad, kuid alati tasub visata ettevõttele ka nn helikoprteripilk peale. Nii arvab Meiren Engineeringu juht Toomas Uibo.  "Tuleb endalt aegajalt küsida, et kas suund, kuhu liigutakse, on ikka see õige suund? Seda tuleks küsida just siis, kui läheb hästi," lausus Uibo novembris Baltika kvartalis disainiauditi tulemusi tutvustades.
    Meireni projekteerimisklientideks on Soome ja Eesti masinaehitusettevõtted, peamised sihtturud omatoodetele on Rootsi, Norra, Soome ja Balti riigid. Ettevõttes on välja töötatud hulk tooteperekondi nii veoautodele kui traktoritele. Toodete valmistamine tellitakse allhankena teistelt metallitöötlemise ettevõtetelt, kuid peamiselt sõsarettevõttest AS Paide Masinatehas.
    Võrreldes aastaga 2010 suurenes Meiren Engineeringu 2011. aasta müügitulu 70%, mis vastas igati planeeritud kasvule. Isegi ületas seda pisut. Käibe suurenemise peamiseks põhjuseks oli turupositsiooni tugevdamine Rootsis ja Soomes, kus sahkade müük kahekordistus. Uue turuna lisandus Island, kus lähiaastatel plaanitakse samuti turgu haarata.
    Vaikne tiik lõi keema. "Meil on kõik suured müügid juba tehtud, need tehakse tavaliselt peale jaanipäeva ära. Võrreldes eelmise aastaga tuleb tänavune aasta tagasihoidlikum. Eelmine aasta oli tõesti väga hea aasta," rääkis Uibo, kelle sõnul on tänavu erinevalt varasematest aastatest pandud rohkem rõhku tootearendusele, sest turg on järsku muutunud.
    "Me sukeldusime suhteliselt vaiksesse tiiki või lompi ja nüüd me oleme selle Skandinaavias keema või lainesse löönud ja püüame end selles uues laines uuesti teostada ja ise ka ellu jääda," lausus Uibo naerdes.
    Ettevõte raputas oma Põhjamaade konkurente, kes seni mõnusalt vanas rasvas peesitasid. "Meie konkurendid on ärganud. See on olnud pikalt suhteliselt muutumatu turg. Igas riigis on olnud üks tõsiseltvõetav maanteesaha tootja. Meie konkurendid on olnud mugavustsoonis, neil on olnud 80% turuosa, kuid meie oleme nende kaardid nüüd sassi ajanud," rääkis Uibo.
    Lumesahad ja disain?
    Vähe kuulnud kõrvale võivad tunduda sõnad lumesahad ning disain kokkusobimatud. "Keskmine masinatööstusettevõte Eestis arvab, et disain võrdub vorm ja värv. Et sellega asi piirdub. Tegelikult see on suurem teema. Vaadates meie valdkonda algab disain sellest, mida see autojuht peab tegema, et sahk masinale külge saada. Disain on ka tegevused, ergonoomika, mugavused, lisaväärtused. Ka teenusedisain, et kuidas me selle saha kliendile üle anname. Me ei räägi siin ainult värvist ja vormist, disain on kõikehõlmav," seletas Uibo.
    Ta lahterdas Eestis ettevõtted kolmeks. Ühed on need, kes disainivad ise enda majas seda, mis neile endale meeldib või püüavad kuskil kataloogides nähtut järele teha. Teised on need, kes lähevad kliendi juurde, küsivad, mida too tahab. Meiren soovib kuuluda kolmandasse gruppi ehk olla ettevõte, mis läheb kliendi juurde, küsib, mida klient tahab ja pakub ka lisandväärtust.
    Turul eristumine paisutab kasumlikkust.
    "Kõige olulisem punkt või mõte, mille mina disainiauditist välja võtsin, oli just tootearendus. Kui täna meie toodete arendamine baseerub sellel, et me küsime kliendilt, mida sa tahad ja kuidas oleks parem, siis edaspidi soovime tootele lisada ka midagi sellist, mida klient ei oska oodata. See ongi disaineri ja disainijuhi mõte ja ootused talle," rääkis Uibo.
    Seda, kui palju tänu disainilabori projektile ettevõte käibe ja kasuminumbrite osas juurde võita võib, Uibo prognoosida ei osanud. "Noh, ausalt öeldes pole seda otseselt arvutanud, kuid loomulikult on meil eesmärgid olemas, kuhu tahame kasvada ja me siiralt loodame, et see on üheks tõukejõuks, et seda saavutada," märkis ta.
    Disainibuldooser on pilootprojekt, mis on ellu kutsutud Eesti Disainikeskuse, majandusministeeriumi ning EASi poolt. Usutakse, et disaini enamal ja efektiivsemal rakendamisel on oluline rolli Eesti järgmiste aastate majanduse kasvus ja konkurentsivõime tõusus. Projektis osaleb kümme ettevõtet: Meiren Engineering, Datel, Baltika Grupp, Alpaka, Proekspert, Regio, Sorainen, Tallinna Sadam, Wendre, Elvior.
    Projekti strateegiline juht on Richard Eisermann, kes on strateegilise disaini konsultatsioonibüroo Prospect kaasasutaja ning aastaid teinud tööd disaini ja innovatsioonijuhina UK Design Councilis.
    Kommentaar:
    Miks on selliseid projekte ja mida see Meirenile juurde annnab?
    Martin Pärn, disainibüroo iseasi juht ja projektis disainibuldooseri projektis Meiren Engineeringule määratud disainer:
    Meiren soovib areneda ettevõttest, kes toodab häid lumesahkasid, ettevõtteks, mis pakub parimat teehooldustehnikat koos kaasnevate teenustega. Me ei vaata sahku mitte hooldusautode lisavarustusena, vaid osana toote-teenuse kooslustest. Et see kõik nii tööle hakkaks, tuleb kõik need elemendid süsteemi luua.
    Olles kaasatud arendustegevusse algusest peale, on võimalik disaini kordades enam tõhusamalt tööle panna. Disainer toob laua äärde kasutajate mõistmise ja kasutusmugavuse teemad, ühendab tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused ettevõtte brändivisioonide ja kasutajatele olulise ja tähendusliku maailmaga - loob sisuliselt kauem kestvaid ja suurema lisandväärtusega tooteid. Buldooseri projektis on disain toodud ettevõtte juhtimise tasandile, olles nii osa otsustusprotsessist, mida ja miks arendada ning kuidas neid tegevusi kõige tõhusamalt ettevõtte enda arendusega siduda.
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Boeing on keerulises olukorras, kuid üllatas tulemustega
Kolmapäeval teavitas Boeing esimese kvartali tulemustest, mis näitasid, et ettevõtte korrigeeritud kahjum aktsia kohta oli 1,13 dollarit, mis oli väiksem kui oodatud 1,72 dollarit, vahendas Yahoo Finance.
Kolmapäeval teavitas Boeing esimese kvartali tulemustest, mis näitasid, et ettevõtte korrigeeritud kahjum aktsia kohta oli 1,13 dollarit, mis oli väiksem kui oodatud 1,72 dollarit, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.