Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lugeja hakkab veebis maksma

    Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk nendib, et veebiuudiseid ei saa lõputult tasuta pakkuda.

    Kirjastuste TOPis hoiab mulluste näitajate kohaselt esikohta taas Äripäev. Toomas Truuverk ütleb alustuseks: "Kui 2011. aasta oli mitmes mõttes kriisijärgne aasta, siis 2012 oli taastumise aasta koos korraliku kasvuga." Ta mõtleb hetke ja lisab edaspidisele kasvuruumidele viidates: "Enam-vähem mõistliku kasumiga."
    Märgiline on reklaamkäibe 13protsendiline kasv ajal, mil paljud teised väljaanded reklaamis kaotasid. Õnnestunud olid mitmed uued projektid ja Äripäev on kanda kinnitanud ajakirjandusturul. Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu on selge näide. Eelmise aasta lõpuks oli mõlema tasuline tiraaž 17 000, tänavu novembris 18 000. Ta märgib, et üksikmüügi osas on need praegu Eestis kõige edukamad kuukirjad, lugejanumbrite osas teevad silmad ette vaid üksikud naisteajakirjad.
    Sel sügisel lisandus Äripäeva ajakirjandusperre naistele suunatud Sensa, millel tasuline tiraaž 7500. Truuverk räägib, et nende väljaannete kaudu saab astuda ka tavaraamistikust välja. "Ajakirjaturgu puudutasime enne väga kobamisi. Suhtlesime juhtidega, kirjutasime juhtidele. Imelise-ajakirju loeb lai tarbijaskond." Võiks eeldada, et valdkond huvitab enam tugevamat sugupoolt, kuid tellijate hulgas on palju naisi.
    Teine edasiviiv jõud Äripäeva arengus on teemaveebid. See oli eelmisel aastal kõige kiiremini kasvanud tooteüksus. Tuldi välja uute teemasaitidega: kaubandus.ee, ITuudised.ee ja pollumajandus.ee. Kokku on selliseid erikülgi nüüd kümme. "Teemaveebidel tuleb suur osa tulust konverentside korraldamisest," ütleb Truuverk. Kõige ilmekam näide on turundus- ja reklaamiuudiste portaal Best Marketing.
    Truuverk kinnitab, et konverentsiturg sai sarnaselt reklaamile kriisiajal kannatada. "Enam ei tahetud koolitada. Konverentsidel oli taastumine 2012. aastal. Panustasime ka ise, sest uskusime taastumisse." Konkurents on tihe? "Seda saab kaheti võtta. Koolitajaid on palju, konverentsikorraldajaid vähem." Ta lisab, et konverentside osas võitlevad turuliidri rolli pärast Äripäev ja Pärnu Konverentsid. Truuverk räägib ka teabekirjastusest, mil on kindel lugejaskond. Käsiraamatutel on näiteks 7000 tellijat, raamatuid müüdi 23 600 tükki.
    Kõike seda kuulates tekib küsimus, kas Äripäev kui paberleht on muutunud taustajõuks, kõike muud on nii palju. "Paber ja veeb on 40% meie tegevusmahust. Teatud mõttes kõige suurem haru, aga 40% ei ole enamus. Jällegi, mis Äripäev ikkagi on? See on suur diskussioon."
    Truuverk sõnab, et paberlehe tellijate arv on 10 000 ringis. "Oleme seda ka sel aastal stabiilsena hoidnud, sügisel arv veidi kasvas. Vaadates 10 aasta perspektiivi, siis läheb kergelt alla. Ei ole mõtet unistada sellest, et ühel päeval 20 000 tellijat.." Ta lisab kohe, see pole tragöödia, sest peale on tulnud erinevad veebiplatvormid. "Äripäev oskab sisu toota. Oleme seal, kus lugejad tahavad meid lugeda."
    Online-meedias on suur osa materjalist tasuta, ka 2012. aastal sellega märgilisi summasid ei teenitud. "Meedia tahab areneda selles suunas, et lugejad hakkaksid sisu eest maksma," avaldab ta. "Professionaalses meedias ei tule lugu iseenesest. Keegi on tööd teinud, palka saanud. Me ei saa tegeleda heategevusega."
    Truuverkile tundub, et meediafirmade seas on tekkimas konsensus. "2014. aastal on tulemas muudatusi selles suunas," märgib ta. Äripäeva veebil on nädalas umbes 80 000 unikaalset kasutajat. "Veebis on tähelepanuväärne konkurents. Ka Facebook ja muu sotsiaalmeedia. Tuleb mõelda, kuidas sa oma 15 minutit kätte saad," arutleb ta väljakutsete üle.
    2013. aasta lõpp läheneb. Truuverk sõnab: "Päris 20protsendilist kasvu sel aastal ei saavuta, aga 15 protsenti kogutulude kasvu tuleb küll. Oleme sellega rahul."
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tootjahinnad tööstuses jätkasid langemist
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.