Meelemuutuse koalitsioon

Uus valitsusliit on leppimas kokku mitmeid rahamahukaid lubadusi, mille vastu Reformierakonna juhid veel eelmisel aastal häälekalt sõdisid. Ootamatu meelemuutus viitab sellele, et valitsuskõnelusi dikteerisid sotsid, kes kasutasid ära Reformierakonna soovi jääda iga hinna eest võimule ning säilitada peaministri ametikoht.

Nüüd kinnitavad Reformierakonna esindajad, et kõigil lubadustel on reaalne rahaline kate olemas ja eelarve tasakaal tagatud. Aga kui palju pidi kumbki osapool oma põhimõtetest ja seni väljaöeldust taganema?

Uue valitsuse suurim lubadus on, et tulumaksu langetamise otsuse jääb jõusse. 2015. aasta jaanuaris alaneb see 20%-le. See punkt on olnud ka Reformierakonna ja sotside suurim erimeelsus.

"Tulumaksumäära langetamine on olnud pikaajaline maksupoliitiline eesmärk, mis kirjutati tulumaksuseadusesse juba 2006. aastal," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi eelmise aasta detsembris. "Seda lubadust on tulnud majanduskriisi tõttu edasi lükata, kuid sellest loobumine oleks praeguses olukorras sõnamurdlik ja võib minna vastuollu õiguskindluse põhimõttega."

Sotsid seevastu on rääkinud aastaid astmelisest tulumaksust ja tulumaksuvaba määra tõstmisest, mis on nende hinnangul Eestis põhjendamatult madal.

Novembris tegi riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon ettepaneku jätta ära 2015. aastasse kavandatud tulumaksu üheprotsendiline langetamine ja jääda senise määra juurde. "Meie ettepanek hoiab ära riigi tulude vähenemise 75 miljoni euro võrra. Seda raha saab kasutada lastega peredele suunatud toetuste suurendamiseks," ütles sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.

"See on võrreldes meie algse nõudmisega suur samm tagasi, et astuda väike samm edasi," kommenteeris sotside juht Sven Mikser sügisel.

Oma nõudmiste (lastetoetuste tõstmine ja tulumaksumäära säilitamine) kuuldavamaks tegemiseks võtsid sotsid riigieelarve arutelul käiku venitamistaktika, mis viis ööistungiteni. Seda kritiseeris teravalt peaminister Andrus Ansip. "Mul on küll piinlik ööistungite plakatlikkuse pärast," ütles ta. "Arvan, et meie riigikogu opositsioonipoliitikud on väga hästi tasustatud, Sven Mikser saab palka 4543 eurot kuus. Selle raha eest ootaksin kvaliteetset tööd, mitte öist tsirkust."

Rahandusministeeriumi andmetel maksab üksikisiku tulumaksu alandamine 20 protsendini 2015. aastast 70-80 miljonit eurot aastas.

Uus valitsusliit lubab tõsta maksuvaba miinimumi 154 euroni ning toetada töötuskindlustuse määra vähendamist 0,6% võrra. Kõik see kokku tähendab 1000 eurot brutopalgana saavale inimesele 170 lisaeurot aastas kätte, kommenteeris Reformierakonna volikogu esimees Kristen Michal.

IRL tegi Reformierakonnale ettepaneku tõsta maksuvaba miinimumi juba eelmise aasta jaanuaris. "Kui majanduskasv ja maksulaekumised on ootuspärased, siis tuleks seda teha juba järgmisest aastast," ütles tookord IRLi esimees Urmas Reinsalu.

Vastates oktoobri lõpus Äripäeva lugejate küsimustele, märkis Ligi, et maksuvaba miinimumi tõstmise teema on valitsuses varemgi laual olnud. "Olen olnud ajaloos korduvalt tõstmise algataja, küll aga tauninud viisi, kuidas mulle tulevad selle minu seisukohaga ülepakkumise korras kosja parteid, kes ei kirjutanud seda isegi oma valimisprogrammi ja kelle muud lubadused on eelarvele kordades koormavamad. Koalitsioonikokkulepped on kompromiss, kuhu mahub paraku peamiselt ühisosa," ütles Ligi Äripäeva online-intervjuus.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmist arutasid Reformierakond ja IRL ka 2013. aasta augustis.

Septembris 2013 avaldas rahandusminister Jürgen Ligi kahtlust, kas järgmisel aastal on võimalik tulumaksuvaba miinimumi praeguselt 144 eurolt kuus kõrgemale tõsta. "See on väga kallis meede ja selge eelistus kuulub praegu pensioni- ja palgatõusule ja ma isegi olen hakanud mõtlema sedapidi, et olukorras, kus erasektoris kasvas palk ligi 10% kvartalis, ei oleks ka selline maksudega juurde kütmine majandusele hea," rääkis Ligi "Aktuaalsele kaamerale".

Praegu kõne all olevat numbrit - tõsta maksuvaba miinimum 154 euroni -, on Ligi näiteks toonud juba eelmise aasta veebruaris: "Piltlikult öeldes tähendaks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 10 euro võrra ehk kaks eurot kätte kuus inimese kohta (154 euroni) riigi jaoks 20 miljonit eurot laekumata jäävat tulu. See on tohutult kallis," tunnistas ta toona Pärnu Postimehele.

Uus valitsuskoalitsioon on otsustanud, et 2015. aastast tõuseb esimese ja teise lapse toetus seniselt 19,18 eurolt 45 euroni kuus. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks ehk kokku 90 eurot nii esimese kui teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni.

Lapsetoetuste kolmekordistamine oli SDE üks valimislubadus 2011. aasta riigikogu valimiskampaanias. Toetuste tõstmist taotlesid nad venitamistaktikat kasutades ka mullu sügisel riigieelarve eelnõu teisel lugemisel. Nüüd esitasid sotsid selle Reformierakonnaga koalitsiooni moodustamise tingimuseks. Reformierakond on aastaid rõhutanud, et raha lastetoetuste tõstmiseks pole ning on rääkinud vajaduspõhisest toetusest vaesuses elavatele lastele. Reformierakonna esimees Andrus Ansip on universaalset lastetoetust ehk toetamist sõltumata pere toimetulekust võrrelnud koguni raha lennukist külvamisega. "Mis efektiivsusest saab kõneleda siis, kui riik lihtsalt kogub vaevaliselt maksuraha kokku ja siis külvab selle maksuraha ühtlase kihina lennukilt üle terve Eestimaa?"

Taavi Rõivas on öelnud, et lastetoetuste tõstmisele kulub hinnanguliselt 78 miljonit eurot aastas, kuid sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt läheks see plaan maksma umbes 108 miljonit eurot aastas.

Eelmisel aastal kinnitasid nii ametiühingud kui tööandjad, et töötusmakse 3% määr on liiga suur ning see võiks järgmisest aastast langeda. Seda maksulangetust aga ei pidanud vajalikuks Reformierakonna poliitikud. Täna on Reform koos sotsidega lubanud siiski määra alandada 0,6 protsendi võrra.

Toonane sotsiaalminister ja tänane peaministrikandidaat Taavi Rõivas oli ühtlasi ka töötukassa nõukogu esimees, ning just tema juhitud töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku muuta töötuskindlustusmakse määra.

"Meie hoiak on töötukassa nõukogu enamuse hoiakust alalhoidlikum ja konservatiivsem. Meie hinnangul peab olema valmis ka selleks, et majandusel ühel või teisel põhjusel läheb halvasti ja see on valitsuse vastutus hoida selleks reserve, hoida piisavalt vahendeid," põhjendas Rõivas novembris valitsuse pressikonverentsil vastuseisu töötuskindlustusmakse määra alandamisele.

"Ärme näpime seda töötuskindlustusmakse määra, see ei ole ilmselt vaid roosiaaed, mis meid tulevikus ees ootab. Ebakindlust on ümberringi väga palju," rääkis riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi septembris ERRi uudisteportaalile.

Septembris riigikogus riigieelarvet kritiseerides ütles sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, et töötuskindlustusmakse ei täida juba ammu tegelikku eesmärki. "Sisuliselt tekitas valitsus olukorra, kus palka saavate inimeste tulumaks on kaks protsenti kõrgem kui näiteks dividendidest toime tulevate inimeste tulumaks," ütles ta. "Siinkohal pole mitte millegi üle uhkust tunda. Häbi peaks olema," lausus Nestor sügisel.

Vaatamata tugevale kriitikale jättis valitsus töötuskindlustusmakse määra 3% peale. Sellele novembris valitsuskabinetis vastu võetud määrusele kirjutasid alla peaminister Andrus Ansip ja sotsiaalminister Taavi Rõivas.

Viimati langetas valitsus seda maksemäära 2013. aasta alguses, varem oli see 4,2%, enne majanduskriisi aga 0,9%. Töötuskindlustuse määra vähendamine 2,4 protsendile maksab Sven Mikseri hinnangul ligikaudu 30 miljonit eurot.

Autor: 1321-aripaev