Milder: töötame Ukraina suunal mitme stsenaariumiga

Ukraina ja Venemaa turgude mõju Baltika tulemustele oli selgelt olemas juba eelmisel aastal - see jaguneb eeskätt kahte ossa. Esiteks üldine majanduse olukord ja tarbimistrendid, mis on mõlemal turul olnud juba mõnda aega negatiivse suunaga. Teiseks mõlema riigi valuuta nõrgenemine euro suhtes, mis andis eelmise aasta valuutakursikahjumiks kokku 0,3 miljonit eurot. Sellest tulenevalt näeme Baltika ühe olulisema selle aasta strateegilise väljakutsena nende turgude negatiivse mõju vähendamise grupi terviktulemustele.

Selleks, et hinnata üldist tarbimist täna neil turgudel, peame vaatama müügimahte kohalikus valuutas - siin Ukraina ja Venemaa eristuvad. Venemaa turul oli Baltikal märtsis positiivne tulemus. Kui anda hinnanguid, siis praegune kriis võib mõjuda Venemaa sisetarbimisele isegi positiivselt, st inimesed on praeguses olukorras orienteeritud pigem tarbima ja kulutama kohapeal, investeerima kohalikku majandusse. Keerulisemad on lood Ukrainas, ehkki praegused tulemused näitavad seda, et ka seal tarbimine jätkub.

Valuutakursi mõjude osas on samuti hetkel Venemaa paremas seisus - märtsis on toimunud rubla kursi stabiliseerumine. Ukraina grivna aga endiselt nõrgeneb. Baltika hinnapoliitika arvestab mõlemal turul kohalike valuutade liikumisi, mis mõnevõrra tasandab kursi kõikumise mõjusid. Samal ajal oleme nendel turgudel võitnud aga opereerimiskuludes, mis on nõrgeneva kohaliku valuuta tõttu meie jaoks madalamad.

Eeltoodu põhjal on selge, et kõige kiiremat tegutsemist on vaja eeskätt Ukraina turu suunal. Ukraina suunal töötame hetkel mitme stsenaariumiga, millest eelistatuim oleks meie poodide opereerimise üleandmine kohalikule operaatorile, mis võimaldaks meil säilitada hästi sisse töötatud pikaajaline turg koos korralike müügimahtudega. Samas võimaldaks see samm meil väljuda otsesest valuuta- ja opereerimisriskist.