Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallas rahaliidu reeglitest: süsteem järele ei anna

    Siim Kallas, kes lisaks transpordivoliniku ametile täidab praegu ka Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku kohuseid, ei näe võimalust, et euroala reeglites jälle järeleandmisi tehakse.

    Sellist soovi - veel kord ajapikendust saada, väljendas Prantsusmaa president Francois Hollande aprilli alguses värske valitsusremondi ajal.
    "Komisjoni seisukoht on võrdlemisi jäik," ütles Kallas, kes teemat nädalavahetusel Washingtonis toimunud IMFi ja Maailmapanga aastakoosolekul Prantsusmaa ministriga arutas. "Seda ruumi järeleandmist teha ei ole."
    Prantsusmaa eelarvedefitsiit oli mullu 4,3% SKPst ning kui poliitika ei muutu, küünib see komisjoni prognoosi järgi tuleval aastal 3,9%-le SKPst.
    Kahel korral on komisjon Prantsusmaale juba vastu tulnud ning ka mõned teised riigid nagu Hispaania on saanud ajapikendust, mille peale Saksamaa ja Soome veebruaris juba protesti tõstsid. Kaheksa lehekülge pikas ühismemos, mida tsiteeris Financial Times, heideti komisjonile ette reeglite liiga meelevaldset tõlgendamist.
    Kallase sõnul võimaldavad reeglid erandeid riikidele, mida on tabanud kas täielik majanduskatastroof või millel kõik vajalikud reformid on tehtud.
    "Nendel kummalgi riigil seda ametlikku põhjust ei ole," ütles Kallas, pidades silmas ka Itaaliat, kus uus valitsus on vihjanud võimalusele, et euronormide täitmise osas antud lubadustest ei suudeta kinni pidada. Uue valitsuse reformidele on soovitud suuremat manööverdamisruumi.
    2003. aastast, mil Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel reegleid lõdvendati, on neid euroala kriisi ajal järjest rangemaks tehtud. Keegi ei taha uute järeleandmistega uuendatud reeglite usaldusväärsust küsimärgi alla seada.
    "Ühest küljest tahaksime, et Prantsusmaa viiks ellu abinõud, mis majandust ergutaksid. Teisest küljest on kogu euro ja rahasüsteemi usaldusväärsus väga suur väärtus," ütles Kallas. "Kui mõnele riigile tehakse järeleandmisi neist reeglitest, mida nad ise on ühehäälselt kokku leppinud, siis ei ole selline süsteem tõsiseltvõetav."
    Kallas möönis, et Prantsusmaale terendab uute reeglite järgi trahvi saamise võimalus, kui eelarvedefitsiit ei lange 2015. aastaks allapoole 3% SKPst. See oleks aga Kallase sõnul "ebaproportsionaalne pahandus", kui arvestada, et lisapingutus oleks Prantsusmaa jaoks vaid väga väike osa kõigest sellest, mida uus valitsus majanduse elavdamiseks teha plaanib.
    Eile ütleski Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin, et Prantsusmaa püüab siiski eelarvenormist kinni pidada. Sama kinnitass Berliini Prantsusmaa uus peaminister Manuel Valls.
    Teisalt on euroalal selline riik nagu Soome, mida on Danske Banki vanemanalüütiku Lars Christenseni hinnangul tabanud asümmeetriline šokk, ehk teistest rahaliidu riikidest erinevad ja tugevamad negatiivsed mõjud.
    Kui Saksamaa jaoks seisnes taoline šokk omal ajal kahe Saksamaa ühinemises, siis Soome puhul johtub see tööstuse suurte alustalade üheaegsest murenemisest (Nokia, paberitööstus). Samuti mõjutab Venemaa aja Ukraina kriis tõenäoliselt Soome majandust rohkem kui nii mõndagi teist euroala riiki. Kas rahaliidus on mehhanismi, mis taolist asümmeetrilist lööki liikmesriigi jaoks pehmendada aitaks?
    Kallase sõnul mäletab ta paari aastakümne taguseid arutelusid, kus räägiti euro tulekust ja kritiseeriti just seda, et pole n-ö tagataskut (euroala oma IMFi) puhuks, kui midagi sellist juhtub. See tasku on nüüd stabiilsusmehhanismi ESM näol olemas, kokku 500 mld eurot. See on aga pigem äärmuslikuks puhuks, kui riik enam oma kohustustega toime ei tule. Soome puhul ei viita praegu mitte ükski märk, et riik abi võiks küsida, ütles Kallas.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.