Eesti jääb ootama Venemaa samme

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kinnitas parlamendis piirilepingute ratifitseerimise seaduseelnõu esimesel lugemisel, et lõpphääletus toimub riigikogus alles siis, kui Venemaa on jõudnud omalt poolt sama kaugele.

"Eesti ja Venemaa kaasaegsed suhted on käinud läbi tõusude ja mõõnade, kusjuures peahoovuseks on kõik see, mis ühel või teisel määral on seotud Nõukogude Liidu lagunemisega. Eriti viimastel nädalatel Ukrainas toimuv kinnitab, et Kremlis püsib jätkuvalt arusaam – Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof ning see tuleb viisil või teisel tagasi pöörata. Selline mõtteviis ei tule kindlasti kasuks suhete seadmisel naabritega," tõdes ta.

Samas märkis Mihkelson, et juba 1990ndate alguses mõisteti Eestis, et piirilepingute sõlmimisel Venemaaga on meie julgeolekule positiivne mõju. "See aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistab võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal nagu seda on riikide territooriumid. Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega oluline julgeolekut kindlustav tegur," rääkis Mihkelson.

"Näeme, kui keeruline on Gruusial saavutada isegi NATO liikmelisuse tegevuskava ning Ukrainal läheneda Euroopa Liidule. Venemaa kaasaegses välispoliitikas on alati olnud esireas Lääne huvide ja kohaloleku tõrjumine endise impeeriumi ruumis. Viimastel aastatel on see muutunud oluliselt jõulisemaks ning nii Gruusia kui Ukraina puhul pole hoitud tagasi ka konventsionaalse jõu kasutamisest," ütles Mihkelson.

Seda taustsüsteemi arvestades on tema sõnul Eesti erinevad valitsused läbi viimase paari tosina aasta keskendunud suhetes Venemaaga väikeste sammude taktikale – lepime kokku seal, kus see on võimalik ning viisil, mis ei kahjusta meie enda huvisid. Üheks selliseks teemaks on läbi aegade olnud ka Eesti-Vene piirilepete küsimus.

Riigikogu väliskomisjon alustas valitsuse poolt 10. märtsil algatatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks 18. märtsi  istungil. Eelnõud tutvustas ning komisjoni liikmete küsimustele vastas välisminister Urmas Paet.

Riigikogu pressiteate järgi tõdeti arutelul, et tänaseks järsult halvemaks muutunud julgeolekukeskkonnas vajab Eesti kindlalt fikseeritud riigipiiri ning seda sätestavat piirilepet oma naabriga. Samas vajame teadmist, et Venemaa parlamendil on jätkuvalt valmidus 18. veebruaril Moskvas allakirjutatud piirileping ratifitseerida.

Väliskomisjon otsustas konsensusega piirilepingu ratifitseerimisprotsessiga edasi minna ja lõpetada 16. aprillil piirilepingute ratifitseerimise eelnõu esimene lugemine.

Riigikogu täiskogus peab seaduse eelnõu piirilepingute ratifitseerimiseks läbima kaks lugemist. Vastuvõtmise järel peab seaduse välja kuulutama president.

Mõned aastad tagasi allkirjastati piirileping Eesti ja Venemaa vahel, ent pärast riigikogus selle ratifitseerimise käigus otsuse preambulisse lisatud viidet Tartu rahule võttis Venemaa oma allkirja tagasi.