Sester: eestlaste autod reostavad keskmisest enam

„Meie kütusemüüjad peaksid küll rahul olema, sest Eesti uued autod on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 20 protsenti kõrgema kütusekuluga. Samuti kuulub üle poole Eesti autodest energiaklassidesse E kuni G, kuid Euroopas on 65 protsenti autodest energiaklassilt A kuni C,“ rääkis Sester.

Ta lisas, et kui Soomes on õhku paisatava CO2hulk keskmiselt 155 grammi kilomeetri kohta, siis Eestis on vastav näitaja 170. Sester tõi ka näite, et Eesti levinumates automüügiportaalides pole võimalik valida omale autot kütusekulu näitaja järgi, küll aga kõikvõimalike muude parameetrite alusel.

Lisaks ei ole Eestis kehtestatud erinevaid auto kasutamisega seonduvaid makse, mis enamuses ELi riikidest erinevatel määradel eksisteerivad. Näiteks puudub Sesteri sõnul Eestis sisuliselt sõiduki registreerimismaks, sest praegune väike summa kulub sisuliselt ARKis vormistamiseks, kuid Soomes võib lisanduda sõiduki registreerimisel selle hinnale isegi kuni 50 protsenti. „Ka OECD on oma analüüsis välja toonud asjaolu, et Eesti on nende väheste riikide seas, koos leedukate, tšehhide ja slovakkidega, kus pole sõidukite soetamine maksustatud. Euroopa Komisjon on soovitanud Eestil taoline maks aga sisse seada,“ märkis Sester.

Kütuseaktsiis on tõusnud viimase kümne aasta jooksul kokku suurusjärgus kaks korda, kuid seda väikeste juppide kaupa. Ometigi on aktsiisimaksu laekumine kasvanud proportsionaalselt riigieelarvega. Vaid masuaastatel ei küündinud aktsiisi tegelik laekumine prognoositud tuluni.

Sesteri sõnul pole Eestis väga kõrge autokütuse aktsiis, kuid bensiini ja diisli aktsiisihinna vahe on Eestis 17 protsenti. Mujal Euroopas on diisli hind bensiini hinnast tunduvalt madalam.

Kõikide erinevate aktsiiside laekumised moodustavad Eesti riigieelarvest 15 protsenti, kütuseaktsiis sellest omakorda poole. Kütuseaktsiisi laekumise osas on kõige suurem osakaal diislil - 216 miljonit eurot ning bensiinil 150 miljonit eurot.