Uudised
Sirje Rank
22. aprill 2014 kell 10:30

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Venemaa majandus languse äärel

Teises kvartalis võib Venemaa majandus juba n-ö tehnilises languses olla, ütles esmaspäeval Venemaa rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna juht Maksim Oreškin.

Majandusministeeriumi andmeil kahanes Venemaa SKP aasta esimeses kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 0,5% ning Oreškini sõnul võis langus jätkuda ka teises kvartalis. Majanduse on surve alla seadnud investeeringute vähenemine ja kapitali väljavool, mis aasta esimeses kvartalis küündis keskpanga andmeil enam kui 51 miljardile dollarile.

Väljavaated on sünged, lääneriigid ähvardavad Venemaad uute sanktsioonidega, kuna läinud nädalal Genfis USA, ELi, Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud pingeleevenduse kokkulepe pole olukorras muutusi toonud.

Separatistide sõnul ei kohusta 17. aprillil Genfis sõlmitud kokkuleppe neid millekski. Täna hõivati uuesti Kramatorski politseihoone ja viidi politseijuht Slovjanskisse "kõnelustele", vahendas Bloomberg.

Lepingu osapooled süüdistavad üksteist kokkuleppe rikkumises

USA välisminister John Kerry hoiatas esmaspäeval Venemaa välisministrit Sergei Lavrovi tagajärgede eest, kui Venemaa valitsus lähipäevil Ida-Ukraina separatiste ohjeldada ei aita, ütles pressiesindaja Jen Psaki. Venemaalt oodatakse avalikku üleskutset, et Ida-Ukrainas valitsushooned hõivanud separatistid hooned vabastaksid, relvad ära annaks ja oma eesmärke poliitiliste kanalite kaudu taotleks.

Lavrov süüdistas omakorda Ukrainat Genfi kokkuleppe jämedas rikkumises ja nõudis Kerrylt Kiievi mõjutamist. Venemaa president Vladimir Putin aga jätkas oma agendat, allkirjastades esmaspäeval seaduse, mis lihtsustab endise Nõukogude Liidu territooriumil elavate venelaste jaoks Venemaa kodakondsuse saamist.

USA ähvardab, et uute sanktsioonide kehtestamise küsimus Venemaa energia- või pangandussektori vastu on päevade küsimus, kui Venemaa ei astu samme separatistide ohjeldamiseks.

Uute sanktsioonide kartuses jätkas Venemaa börs täna teist päeva langust. Esmaspäeval langes Moskva börs 0,9%, täna keskpäevaks oli börs langenud 0,7%, viies languse agentuuri Bloomberg andmeil aasta algusest 11%-le.

"Ukraina on turul peamine mõjutaja," kommenteeris agentuurile Bloomberg Veles Capital LLC analüütik Aleksander Kostjukov. "Peamine küsimus on, kas USA lisab uusi sanktsioone, mis eelkõige Venemaa energiasektori firmade kaudu majandust kahjustavad."

Ajaleht Wall Street Journal kirjutas, et Maksim Oreškini sõnul ei ole Venemaal praegu kavatsust majanduse ergutamiseks kulusid suurendada. Efektiivsem vahend majanduskasvu ergutamiseks on tema sõnul keskpanga rahapoliitika, mis saab turgutada eratarbimist. Märtsi algul, kui rubla kukkus Krimmi sündmuste tagajärjel USA dollari suhtes rekordmadalale tasemele (36,85 rubla dollari eest), tõstis keskpank baasintressi määra järsult 7%-le.

Oreškin usub, et rubla hakkab kosuma, kuna Venemaa jooksevkonto ülejääk enam ei vähene. Samuti prognoosib ta kapitali väljavoo pidurdumist, nii et see aasta peale kokku jääb 80 miljardile dollarile. Sellega võrreldes on Venemaa endise rahandusministri Aleksei Kudrini prognoos oluliselt süngem - tema hinnangul võib väljavool küündida tänavu enam kui 150 mld dollarile.

Täna nõrgenes rubla keskpanga valuutakorvi suhtes 0,3% 41,8224 rubla tasemele.

Ennustatakse ka majanduslangust

Ukraina kriisi mõjul on Venemaa majanduskasvu prognoose kärbitud - majandusministeerium tõmbas prognoosi 2,5%-lt alla 0,6%-le, Maailmapank aga ei välista ka tänavu 2% suurust SKP langust.

Inflatsiooni osas prognoosib Oreškin, et hinnatõus saab mais või juunis 7,5% tasemel tipust läbi, taandudes seejärel aasta kokkuvõttes 6%-le.

Kõrge inflatsioon ja halvenenud rahvusvahelised suhted on negatiivselt mõjutanud Venemaa laenusaamise võimalusi. Mitu emissiooni on halva turuolukorra tõttu tühistatud. Oreškini sõnul piirab Venemaa oma tänavuse laenuvajaduse välis- ja siseturult kokku ligi 500 mld rublale.

Krimmile eraldab Venemaa tänavu 8,7 miljardit dollarit. Vajadusel võib Venemaa täiendavaid summasid võtta ka valitsuse reservfondist, mis loodi Venemaa pensionisüsteemi toestamiseks, ütles Oreškin. Perspektiivis ootab Venemaa Krimmilt oma majandusele siiski positiivset panust.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.