Tõi Venemaalt pensioniraha ära

Esimeses kvartalis soetati ka valikuliselt üksikaktsiaid ja majandussektoripõhiseid börsil kaubeldavaid fonde, samuti lisandus investeering Eesti ja Baltikumi noteerimata erakapitali investeerivasse private equity fondi BaltCap Baltic Private Equity Fund II.

Danske pensionifondide fondijuhi Martin Hendre sõnul on nende pensionifondide praegune varade üldpaigutus pigem ettevaatlik. “Me ei ole teadlikult aktsiate varaklassi maksimaalses osakaalus investeerinud,” selgitas Hendre.

Võlakirjade puhul on olulisemad muutused fondijuhi sõnul puudutanud Leedu ja Läti riigivõlakirjade osakaalu suurendamist ning Venemaa ettevõttevõlakirjade müüki. Selle ajendiks oli kasumi realiseerimine Ukraina kriisi võimaliku eskaleerumise kartuses.

Mõõdukas hinnalangus aktsiaturgudel oleks Hendre sõnul Danskele soodne, kuna looks tingimused aktsiate vaatlus- ja analüüsinimekirja alusel aktsiainvesteeringute suurendamiseks.

Võlakirjade puhul eelistatakse teha pigem keskpika tähtajaga ehk mõõduka intressiriskiga võlakirjainvesteeringuid. Danske eelistab jätkuvalt ettevõtete võlakirju. 

Üldiselt püüatakse sel aastal olla valmis kõikvõimalikeks muutusteks. „Meie investeerimisstrateegia 2014. aasta märksõna on paindlikkus, seda nii pensionifondide riskitaseme tõstmise kui alandamise osas, aga ka portfelli kompositsioonis,“ märkis Hendre.

Danske Pension 50 paigutas mullu raha erinevat tüüpi aktsiatesse ning eelistas seejuures kõrge ärikultuuri tasemega riike. Aasta alguses müüdi aga suur osa Venemaa-suunalistest aktsiainvesteeringutest.

“Portfelli kompositsiooni mõttes eelistasime arenenud riikide, eeskätt Euroopa aktsiaid, ning püsisime tugevas alakaalus pika tähtajaga valitsusvõlakirjades ja arenevate riikide aktsiates,” kommenteeris möödunud aasta strateegiat Martin Hendre. Need investeerimisotsused tasusid end ära, sest fondi aastane tootlus oli mullu 4,95%.

Fondijuhi sõnul tehti varade üldpaigutuses  suuremaid taktikalisi muudatusi 2013. aasta kevadel, mil vähendati aktsiainvesteeringute üld­osakaalu, ning juunis-juulis ja septembris-detsembris, mil paigutusi aktsiainvesteeringutes jällegi suurendati.

Mullu osteti Danske Pension 50 fondi juurde teiste seas Apple’i aktsiat, millest sai fondi suurim üksikaktsiapositsioon.  Samuti suurendati osalust Tallinna Vees. Üksikaktsiate portfell moodustas fondist aasta lõpu seisuga 9,5%. Kokkuvõttes suurendati aastaga aktsia­investeeringute osakaalu 29%-lt 37,5%-le. 

Hendre sõnul on Danske pensionifondides nii aktsiaid, mis on valitud pikaajalise dividenditulu teenimise eesmärgil, kui ka niinimetatud kasvuaktsiaid, mis tegutsevad kiiremini kasvavates sektorites või valdkondades.

Lisaks sisaldab fond aktsiaid, mis on soetatud momentidel, mil nad olid ilmselgelt alahinnatud, ning ka teemaaktsiaid, mille investeerimisotsus põhineb kitsa ärisektori spetsiifikal.

Geograafiliselt eelistab Danske riike, kus ärikultuur ja finantsaruandluse tase on kõrged. Investeerimisvõimalused Eestis ja Balti riikis on fondijuhi sõnul saanud samuti eelistatud tähelepanu.

Mullu vähendati Danske Pension 50 fondis hoiuste osakaalu 15%lt 11%ni. Samas osteti sarnaselt teiste II samba fondivalitsejatega juurde 2,8%-list tootlust pakkuva Latvenergo võlakirju.

“Tõsi, osalesime eelmisel aastal Latvenergo võlakirjaemissioonides, nagu varem oleme sobiva riski-tulu suhte korral soetanud ka Eesti Energia ja Eleringi võlakirju,” kommenteeris Hendre.

Tema sõnul on tulusus tähtajani võlakirjainvesteeringute tegemisel kindlasti oluline kriteerium, kuid ainuüksi sellele toetuda pole siiski kohane.

“Silmas tuleb pidada ka krediidiriski taset ja turuolukorda. Kord võivad absoluutnumbrites kõrgemat oodatavat tootlust pakkuvad võlakirjad olla nii-öelda ülehinnatud ja haavatavad lühiajalise hinnalanguse suhtes, teinekord aga kaubelda hoopis soodsatel tasemetel,” märkis Hendre.

Lisaks on tasapisi suurendatud investeeringut EfTEN Kinnisvarafondi, mis on absoluutmahult tõusnud fondi suuruselt teiseks investeeringuks.

Fondijuhi kinnitusel ollakse seni EfTEN Kinnisvarafondi investeeringuga rahul, kuna eelmise aasta tootlus ulatus üle 15%. “Balti ärikinnisvara hinnad enam epiteeti “väga atraktiivsed” ehk välja ei kanna, kuid võimalusi on, ja kinnisvara tulumäärad võivad segmenditi veelgi langeda,” märkis ta.

Kinnisvara varaklassi osatähtsus Danske pensionifondides Hendre sõnul perspektiivis pigem tõuseb, kuid edaspidi kavatsetakse töötada rohkem metsa- ja põllumaaomandi suunal ning ärikinnisvarasse investeeringuid pole esialgu plaanis suurendada.

Fondijuhi sõnul ei saa arenenud maade aktsiaturgude hinnatasemeid arvestades enam midagi odavalt kätte ning turvapuhver juhuks, kui maailmamajanduses peaks midagi viltu minema, on tunduvalt õhem.

“Tõenäoliselt pakub aktsiate varaklass ka sel aastal parimat tootlust, ent võrreldes 2013. aastaga, mil aktsiate hinnatõusu tõukasid tagant nii keskpankade poliitika kui ka madalad ettevõtete hinna-kasumi kordajad, on lähematel aastatel mõlemad mõjud pöördumas,” märkis Hendre.

Palju sõltub Hendre hinnangul ka sellest, milliseks kujuneb suurte majanduspiirkondade nagu USA, Hiina ja Euroopa Liidu majanduskasv ning kuidas see kandub edasi ettevõtete käibesse ja kasumisse.

Kuidas möödus pensionifondi osakute esimene vahetamise aeg teie II samba pensionifondides?

Danske Capital ASi tegevjuht Silja Saar: "Tänavu jaanuarist kuni märtsi lõpuni toimunud II samba pensionifondide osakute vahetusperioodil jäi Danske pensionifondides klientide arv sisuliselt samaks. Suuri muudatusi ei toimunud klientide üldarvus ega ka Danske pensionifondide lõikes."

(Danske II samba pensionifondide tootlus, 2013)

Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 25  3,07%Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50 4,95%Kohustuslik Pensionifond Danske Pension Intress 0,96%

4. aprillil ilmus ülevaade Swedbanki II samba populaarseimast fondist11. aprillil kajastati SEB pensionifondide tegevust16. aprillil Nordea pensionifondide tegevustJärgmise fondi ülevaade ilmub tuleval nädalal.

Autor: Birjo Must, Aivar Hundimägi