USAs on pehme teaduskraad halb investeering

Uuringufirma Pew Research Centre andmetel teenivad USA täiskohaga töötavad ülikoolilõpetajad vanuses 25-32 aastas vaid 17 500 dollarit enam kui nende keskharidusega eakaaslased. Siingi tuleb silmas pidada, et kõik erialad pole võrdselt kasulikud. Et aastas võib ülikoolile kuluda 60 000 dollari ringis, oleks paljude lõpetajate olukord märksa parem, kui nad oleks kohe pärast keskkooli tööle  läinud.

Uuringufirma PayScale uuris enam kui 900 ülikooli lõpetajalt, mis eriala nad õppisid ja kui palju nad nüüd teenivad. Seejärel võttis ettevõte arvesse kraadi maksumuse ja finantsabi (silmapaistvalt targad või vähekindlustatud tudengid võivad saada stipendiumi või soodustusi) ning prognoosis erinevate kraadide kasumlikkust.

Oodatult selgus, et kõvad erialad tasuvad end ära palju kindlamalt. Inseneri eriala on sõltumata ülikoolist alati hea valik. Nii on näiteks California ülikooli vilistlane 20 aastat pärast lõpetamist 1,1 miljoni dollari võrra rikkam kui tema keskharidusega eakaaslane. Isegi kõige kehvema teenistusega insenerid teenivad uuringufirma hinnangul 20 aastaga pool miljonit dollarit.

Kunsti eriala lõpetamine mainekas Columbia või California ülikoolis tasub end samuti kenasti ära. Vilistlane vähem nimekast Murray State’i ülikoolist on 20 aastat pärast lõpetamist 147 000 dollari võrra vaesem kui siis, kui ta oleks ülikooli astumise asemel kohe tööle läinud. Uuringus osalenud kunsti eriala 153st lõpetajast 46 teenisid kehvemat tootlust, kui seda oleks olnud raha paigutamine 20aastase tähtajaga võlakirjadesse. Neist omakorda 18 kasumlikkus jäi alla nulli.

Economisti andmetel on õppemaks USAs üliõpilase kohta tõusnud alates 1983. aastast inflatsioonist viis korda enam, samal ajal kui palgad on viimasel kümnendil jäänud samaks. Tudengite laenukoormus on see-eest tõusnud määrale, mis takistab paljudel noortel kodu soetamist, äri alustamist ja laste sünnitamist. Need, kes võtsid laenu bakalaureusekraadi omandamiseks 2012. aastal, võlgnevad hariduse eest keskmiselt 29 400 dollarit.

Juuraprofessor ja raamatu "The Higher Education Bubble" autor Glenn Reynolds kirjutab oma teoses lõpetajatest, kes elavad vanemate keldrites, kuni nad on piisavalt vanad, et saada sotsiaalkindlustust. Seda võib pidada liialduseks, kuid laenukoormus võib siiski paljude jaoks olla kontimurdev.

New Yorgi ülikoolis ajakirjandust ja Columbia ülikoolis rahvusvahelisi suhteid õppinud ERRi ajakirjanik Neeme Raud pani enda sõnul USAs õpingute alla 160 000 dollarit, millest 45 000 dollarit võttis võlgu. Ehkki USA tööturul Raud konkureerinud pole, hindab ta kahe maineka ülikooli kraadi omandamist tagantjärele heaks investeeringuks.

„Kõrghariduses pettunud noori ameeriklasi on palju, intervjueerisin neid ise Occupy Wall Streeti liikumise ajal ja nad ütlesid, et kõrgharidus pole end õigustanud,“ nentis Raud. „Selge on see, et kõrgharidusest on USAs saanud suur äri ja on väga palju selgelt tulu teenimisele keskendunud ülikoole.“

Raua kinnitusel tuleb ülikooli valimisel selle võrra hoolikam olla ja hea töökoha leidmisel on võtmetähtsusega ülikooli maine. „Kui vaadata statistikat, siis kõrgharidus ikkagi õigustab ennast ja hea haridus tagab töökoha,“ tõdes ta.