Parts: EASis aeti parteipoliitikat

„Veebruaris kiitis valitsus heaks uue ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia, mille eesmärk on soodustada meie majanduse konkurentsivõimet ja ettevõtete rahvusvahelist tegevust,“ selgitas Parts intervjuus Delovõje Vedomostile. Partsi sõnul nõuab just see strateegia EASi ja Kredexi olemasolu ja muutumist - nii, kuidas areneb Eesti majandus, peab arenema ka taoline tugistruktuur.

Miks siis Reformierakond on nüüd tunnistanud kriisi EASis? Küsige seda Reformierakonna liikmetelt, kes lepingule alla kirjutasid. Mõni EASi nõukogu liige on ajanud erakonnapoliitilisi intriigikesi. Seitsme aasta jooksul ei ole ma kuulnud neilt ühtegi sisukat mõtet, mida saaks riik innovatsiooni, majanduse ja ettevõtluse heaks rohkem teha. Nüüd on strateegia olemas ja uus valitsus rakendab seda.

Mis puudutab aga probleeme juhtkonnas, siis pean mõistlikuks nõukogu vähendamise ettepanekut. 13 inimest on liiga palju. Usun, et 5-7 inimesest piisaks. Ise me ei hakanud seda tegema, kuna ei tahtnud tegeleda nõukogu reorganiseerimisega enne strateegia valmimist. Nüüd on oluline, et nõukogus ei istuks päevapoliitikud, näiteks riigikogust. Ning et nõukogu liikmed ei prooviks saada EASilt ise midagi.

Uue strateegia peaeesmärk on muuta meie majandus innovaatilisemaks. Täna on meil innovatsioonide juurutamine ELi keskmisel tasemel, kuid seda on vähe. Tehniliselt keerulistes valdkondades ja tootmistes loodud lisandväärtuse tase peab kasvama, aga riik peab seda ka soodustama. Selleks tuleb määrata ettevõtjate sihtgrupp ja otsida neid, kes suudavad majandusele rohkem anda.

Kas EAS osutab abi sellistele suurettevõtetele nagu BLRT Grupp ja Saaremaa Laevakompanii? Kas SLK-le ei piisa niigi suurtest riiklikest toetustest, et peab arenema veel EASi arvel? Sõltub projektist. Mulle üldse ei meeldi, kui seda nimetatakse toetuseks. See on midagi muud. Kui ettevõte otsustab väljuda uutele turgudele uue tootega, luua uusi töökohti, annab EAS selleks stardiraha. Kui neid eesmärke realiseerib suurettevõte ning EAS osaleb selles kui investor, siis ma ei näe probleemi.

Näiteks sai SLK EASilt mitu aastat järjest mitusada tuhat krooni. Mis projekt see oli? Mina olin just selle projekti suhtes kriitiliselt häälestatud. Minu teada hakkas SLK pakkuma piraadikaitset. Äriidee realiseerimiseks pidi SLK palkama välisspetsialisti. Kehtivas ettevõtluse arenguprogrammis on punkt, mille kohaselt aitab riik katta väliseksperdi kutsumist riiki ning antud juhul oli see seotud SLK projektiga.

Mitu aastat järjest 300-400 tuhat krooni? Küsige seda EASi juhtkonna käest, kes otsustasid projekti toetada! Minus tekitab see kõik küsimusi ja arvan, et juhatus peaks seda selgitama. EAS peab toetama projekte, millel on suur potentsiaal Eesti majanduse jaoks, peab kujundama poliitikat nendes majandussektorites, mis võivad tekitada lisandväärtuse kasvu „laviini“. Ma ei näeks midagi halba laevaehituse või laevandusega seotud teenuste projektidega, kuid ma ei arva, et Eesti Nokiaks peab olema mingi piraadikaitse kuskil ookeanis. See on kõrge riskiga nišitegevus. See on sama, kui turismi toetades investeeriks EAS potentsiaalsetesse India turistidesse. Peab mõistma, et meie potentsiaalne klient asub pigem Saksmaal, Rootsis, Venemaal, sinna tuleb raha paigutada.

Kas selline rahajagamine on rumalus, korruptsioon või midagi muud? Raske on spekuleerida. Häda on selles, et niisuguste projektide menetlemisel on väga kõrge bürokraatiarisk. EASil peab olema rohkem vabadust öelda ei. Ütleme nii, et ma ei usu, et seal oli mingi korruptiivne mõju. Lihtsalt kui ettevõte esitab projekti ja see vastab tingimustele, siis ei ole põhjust eitavat vastust anda. EASi juhatusel peab aga olema võimalus hinnata projekti laiemalt, riigi majandusele avaldatava mõju seisukohalt, kas see lubab luua uusi töökohti jne.

Uue valitsuse koalitsioonileping lubab ?esti Energia äriplaani üle vaadata. Mis sellega valesti on? Punkt „üle vaadata“ on iseenesest mõistlik. Ei ole plaane, mida ei peaks aeg-ajalt üle vaatama.

Üle vaadata riigifirmade investeeringuid ja juhtkonna palgapoliitikat? See on populism! Valijatele aetakse kärbseid pähe! Riigifirmade juhtidesse tuleb suhtuda teisiti. Peab tõsiselt analüüsima tööturgu, et oleks selge tippjuhtide palgavahemik.

Muret ja küsimusi tekitab hoopis energeetikat puudutav lepinguosa. Selge, et energeetikat käsitlev lõik on korruptiivne. Koalitsioon peab võimalikult kiiresti selgitama üldsusele punkte, mis on esiteks vastuolus seadusega, teiseks kahjustavad majandust ja tarbijaid, ja kolmandaks teenindavad teatud isikute huve. Pean silmas ettepanekut lõpetada Iru elektrijaamale segaolmejäätmete põletamise eest koostootmistoetuste maksmine. See puudutab Narva Elektrijaama poolt biomassi kasutamise keeldu, soovi jaotada Eesti Energia põlevkiviressursse.

Eesti Energia jagamist puudutav punkt… Need on korruptiivse varjundiga punktid ja koalitsioon peab neist kohe loobuma. Imestan, kuidas nad üldse julgevad seda kaitsta. Tuleb tunnistada, et vastutavad ministrid on kõvasti positsioone tagasi võtnud, Ligi lausa naeruvääristanud. Mis puudutab Eesti Energia investeeringuid, siis meie eesmärk oli teha ?esti ?nergia avatud turul konkurentsivõimeliseks. Nagu iga muu energiatootja.

2007. aastal oli seisukoht, et Eesti Energia oleks mingi  hobu- ja traktorijaam, kus hoitakse vanarauda. Mitte millegi uuega ei tohtinud ettevõte tegelda. Ei tohi unustada, et on olemas mõistetavad eesmärgid ühendada Eesti energiaturg Euroopa avatud turuga.

Teine eesmärk seisneb selles, et ?esti ?nergia peab ka kasumit teenima, investeerides energeetikasektorisse, olgu see biomass, prügi, tuul või muu energiaallikas. Samuti tuleb viia läbi põlevkivivaru adekvaatne hindamine. Kui oleme huvitatud Eesti energiaohutuse kasvust, peame suunama põhitähelepanu põlevkivi, metsa jm kasutamisele.

Ääremärkusena: toetan väga majandusteadlaste ja geoloogide ideed rohkem keskenduda oma loodusressursi ideoloogiavabale kasutamisele. Ma ei väida, et juba homme tuleb hakata üht või teist kasutama, kuid ei tohi rikkustest mööda kõndida. Loogiline on see, et ?esti ?nergia peab arenema ka teistel turgudel, kui see lubab teenida tulu ja suurendada konkurentsivõimet. Välisturgudest keeldumine on umbes sama, mis Äripäeval piirduda ainult Tallinnaga. Rumal. Kui välisturgudel toimuvad muutused, siis tuleb alati korrigeerida ka plaane. Risk on alati olemas.

Eraldi küsimus on grupi struktuur. Tuleb analüüsida, millisel etapil ja millisesse tootmislõiku tuleb uus investeerija sisse tuua, kas on mõtet viia Eesti Energia börsile. Mulle tundub reaalsem strateegilise investori kaasamine põlevkivienergeetika arengusse. Asi on selles, et ?? ei ole enam monopol. Sageli väidetakse, et kuna energiamüük on stabiilne ja kasumlik äri, saab EE suunata odava raha investeerimisprojektidesse. Tegelikult on asi vastupidine. Energiatarned on investeeringuid nõudev kulukas tehnoloogiline äri.

Millega seletate Rainer Vakra initsiatiivi lõpetada prügi põletamine ja panustada rohkem sorteerimisele? Kas ta kaitseb Ragn-Sellsi huve? Ma ei tea midagi Vakra kohta, kuid ma tunnen seda küsimust. Millisest toetusest me räägime? Koostootmise toetusest. EL jõudis järeldusele, et ainult ühe energialiigi – sooja - tootmine on ressursi ebaefektiivne raiskamine. Kaduma läheb palju soojusenergiat, sealjuures saaks toota ka elektrienergiat. Kuid selline tootmine nõuab suuri investeeringuid. Selleks on ette nähtud meetmed, et tootjal ei läheks energia kaduma ja ta investeeriks koostootmisse. Sellisel juhul on ressurssideks biomass, turvas, prügi, gaas.

Teine küsimus on keskkond.  2008. aastal tuli minu juurde Liive ja rääkis prügist elektri tootmisest. Hakkasin asja uurima. Selgus, et kogu Euroopa kasutab aktiivselt prügi elektrienergia tootmiseks, meie aga millegipärast ainult pressime prügi kokku ja saadame järjekordsele väljale. Keskkonnaministeeriumi spetsialistid olid samal arvamusel. Külastasime Liivega sarnast elektrijaama Malmös. Minu jaoks oli kõik selge ja ma ütlesin: edasi! Ja milline on tulemus? Konkurentsi kasvuga kukkus Tallinnas prügi väljaveoteenuste hind. Kütte hind langes 20%. Kõik on õnnelikud.

Siis pakkus Ragn-Sells prügi sorteerimist, et tõsta prügi käitlemistasu. Nemad on investeerinud prügi käitlemisse suuri summasid ja tahavad saada oma teenuste eest rohkem raha, et investeeringud ära tasuksid. Ei midagi enamat! Kunagi kohtusin Ragn-Sellsi juhiga. Ütlesin talle: „Tehke nii, et teie äri tooks kasu, ärge rünnake Eesti Energiat.“ Mina pean selgelt korruptiivseks seda, kui ühiskonna huvid kannatavad, aga arvesse võetakse ühe ettevõtte huve. Ma ei tea Vakra kohta, kuid Ligi teab seda suurepäraselt.

Mis kõige imelikum - keskkonnaminister toetab innukalt uute prügi töötlemisega tegelevate prügiväljade ehitamist. Meie saame lõpetada prügi pressimise. Iru jaamas kasutatakse suurepärast Prantsuse tehnoloogiat! Kui rääkida praegusest ajutisest valitsusest, siis ma ei mäleta, et ühe ettevõtte huvid oleksid nii kõrgetesse poliitilistesse programmidesse kirja pandud.

Iru jaam ei kasuta sugugi kogu Eestis tekkivat prügi, aga ometi kasutavad nad riskide maandamiseks ka nn importprügi. See näitab ju, et ka prügiturg on märksa laiem, kui üks riik, ja meie majanduse vaatest pole tegemist impordi, vaid teenuste ekspordiga.

Kas olete nõus Urve Paloga, kes leiab, et mõistlikum oleks anda riigile kuuluvad praamid opereerimiseks? Kui riik kulutab välja praamiveohanke operaatori praamidega, laekub ainult üks pakkumine ja maksumaksja jaoks hind kasvab. Alternatiiv võiks olla riigi investeerimine praamidesse ning hange operaatorite vahel. Nii tekiks konkurents. Kuigi meie veel ei tea, kui suured saavad olema vedajale makstavad toetused 2016. aastal, kui plaan läheb käiku, kuid esialgsete arvestuste kohaselt hoiaks riik kokku 5-6 miljonit eurot.

Kes vastutab selle eest, et ?stonian ?ir on faktiliselt maksejõuetu? Estonian Air on täiesti maksevõimeline. Tema probleemid said alguse veel endise tuumikomaniku ajal. Riigile kuulus siis 30% ettevõttest. Toona otsustati vahetada lennukid Bombardieride vastu. See plaan kukkus läbi ja tuldi valitsuse jutule: ettemaks on tehtud, tuumikaktsionär rohkem maksta ei saa, tehke mis tahate. Mida oleksite teie valitsuse asemel teinud? Mida tähendaks, kui meil ei oleks Tallinnas baseeruvat lennufirmat? Normaalne lennuühendus on, kui hommikul lendad sihtkohta ja õhtul saad tagasi tulla.

Praegu ootame Euroopa Komisjoni otsust riigiabi kohta. Kui abi tunnistatakse seaduslikuks, konverteeritakse firmale antud laen kapitaliks.

Miks ei võiks riiklikku lennufirmat erainvestorile müüa? Kes ostaks? Meie otsime võimalusi, kuid kuna Euroopa Komisjonis on käimas menetlus, siis soovijaid ei leia. Tegelikult käib lennundusturul pidev konsolideerumine, väikefirmad surevad välja. Ilma oma lennufirmata on meie risk jääda perifeeriaks väga suur.

***

Jürgen Ligi: energeetikapoliitika ongi vastuoluline„Oma järjest sõjakamate avaldustega tahab Juhan Parts justkui kuuluda igavesse opositsiooni. Koalitsioonilepingu energeetikat puudutavad punktid on alati vastuolulised, sest energeetikat on keeruline optimeerida – ülesanded on sageli erinevad ja eesmärgid vastandlikud (hind, varustuskindlus, kohaliku ressursi väärindamine ja sääst, töökohad, keskkonnakaitse, kliimapoliitika, SKP jne). Koalitsioon on otsustanud eelkõige analüüsida meetmete mõju ning lükata tagasi kahjulikuks hinnatud otsused. Sel põhimõttel oleme ka tegutsenud.“

Rainer Vakra: prügiimporti tuleks kõrgemalt maksustadaJäätmete põletamine või neist kütuse tegemine on selgelt parem kui nende ladustamine prügimäel. Aga keskkonnaalaselt ja majanduslikult oleks vajalik, et plastik, kartong ja metall võetaks taas ringlusse ja põletatakse ainult need 30-40 protsenti, mida ei ole võimalik ringlusse suunata. Iga põletatud prügitonni kohta tekib 25% ehk 250 kg tuhka, mis maetakse prügilasse.Lubamatu on, et Eesti elektritarbijad peavad läbi toetuse Soome ja Suurbritannia elanike prügipõletamisele peale maksma. Näiteks on Iru elektrijaam saanud tänaseks nii koostootmistoetust kui ka taastuvenergia tasu üle 3 miljoni euro, millest 0,5 miljonit tänu prügiimpordile.Prügiimporti tuleks kas piirata või kõrgemalt maksustada, aga mitte riiklikult soodustada. Välismaise prügi maksustamine puudutab ühtmoodi nii jäätmetekütuse tootjaid kui ka prügipõletajaid. Eesti riigi eesmärk saab olla ainult üks: puhtam keskkond, mille saavutamiseks tuleb maksustada või vähemalt lõpetada pealemaksmine tegevustele, mis töötavad selle vastu. Ebamõistlik on välismaa prügi põletamise doteerimine, välisõhu saastamine ja tuha ladestamine prügimäele rohelise energia egiidi all.