Planeerimisseadus jättis osapooled eriarvamusele

Eelnõu peaks korrastama praegust planeerimisseadust ja lisama üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule uute liikidena riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi seisukohalt või rahvusvaheliselt tähtsad ehitised.

Arhitekt Peeter Pere märkis arutelul, et planeerimisseadust tuleks hoolega arutada, sest see paneb paika ruumilise arengu aastateks. "Planeerimine peaks olema läbimõeldud ja terviklik. Kui meie kujundame keskkonna, siis keskkond kujundab hiljem meid ennast,“ osundas Pere Winston Churchilli.

Pere rõhutas, et ruumilises planeerimises tehtud vead mõjutavad meid kaua. Ta lisas, et praegu puudub institutsioon, kus kogu arhitektuuri ja ehitust puudutav oskusteave kokku saaksid. „Riigil pole vastavat võimekust. Ruumiline planeerimine on siseministeeriumis, loodusliku keskkonnaga seonduv keskkonnaministeeriumis, arhitektuur kui kunst kultuuriväärtuste ametis," lausus ta. Sellise killustatuse juures ei tekigi tema hinnangul terviklikku arengut. Ta lisas, et ei kritiseeri asutusi, vaid süsteemi.

Tema sõnul on arhitektide liit käinud välja idee selline institutsioon luua.  „Peame silmas pädevat nõuandvat institutsiooni, mitte käskivat bürokraatlikku suurte kuludega asutust,“ täpsustas Pere.

Siseministeeriumi planeerimisosakonna koordineerimise osakonna juhataja Martina Proosa möönis, et kompetentsikeskust pole vaja, sest siseministeeriumi all on see juba olemas. „See vajaks lihtsalt rohkem inimesi. Ülesanded, mis arhitektide liit on kompetentsikeskusele pannud, täidabki siseministeerium. Alati võib öelda, et võiks teha rohkem, kuid selleks on inimesi vaja. Uut institutsiooni meie hinnangul tarvis ei ole,“ rääkis Proosa.

Tema sõnul vaatas ministeerium üle hoonestusloa ja mereala planeerimise osa ja proovis neid paremini ühildada. „Kui on olemas merealaplaneering ja seal jäetakse maid ka vastavateks otstarveteks, siis hoonestusluba peaks vastama merealaplaneeringule. Ei tohiks olla nii, et hoonestusloaga hakatakse merealaplaneeringut muutma,“ rääkis Proosa.

Maastikuarhitektide liidu liige arhitekt Mart Hiob tõi välja kaks murekohta. Esiteks peaks Hiobi sõnul pöörama tähelepanu asustuse suunamisele. „Mõistlik oleks ära näidata tiheda ja hõreda asustusega kohad, hetkel näidatakse seda kaudselt," lausus ta.

Teiseks tuleks tema hinnangul üle vaadata detailplaneeringu põhimõtted. "Detailplaneering erineb teistest planeeringutest selle poolest, et teda võib algatada, kuid võib ka mitte algatada,“ rääkis Hiob. Ta lisas, et detailplaneering tehakse tavaliselt siis, kui ruumi mõju on tugev ja see puudutaks paljusid,näiteks hoone püstitamisel linna. „Kuid Eestit kujundavad ka muud kohad, kui ainult linnad. Meie külad on muutunud, kuid need ei tohiks muutuda nii palju ilma detailplaneeringuta. Detailplaneeringutest lubatakse üldjuhul kergesti loobuda,“ rääkis Hiob.

Linnade liidu esinaine Anne Läns ei nõustunud Hiobiga. "Detailplaneeringust saab loobuda vaid erandjuhtudel, omavoli siin tekkida ei saa," lausus ta, kuid nentis samas,et planeerimisseadust sellisena nagu see laual on, on raske toetada. "Meie hinnangul see pigem ähmastab kui selgitab,“ ütles Läns.

Tema sõnul pole hinnatud eelnõu mõju kohalikele omavalitsustele, samuti on eelnõus erisused riigilõivudes. „Kõik muutuvad põhimõtted tuleb lõpuni selgeks rääkida. Kui keegi saab lisakohustusi, siis mis allikatest neid rahastatakse? Oleme nõus, et terviku toimimine peaks olema arusaadav ja järgitav. Me keerame kogu süsteemi pea peale, kas need muudatused lahendavad probleeme või tekitavad neid juurde?“ tõstatas Läns küsimusi.