Erisoodustusmaks jääb segaseks

Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe sõnul tekitab erisoodustusmaks lõputuid vaidlusi. Keeruline on leida kuldset keskteed, mis kõiki osapooli täielikult rahuldaks. Näiteks tekitab Liivamäe sõnul paljudes meelehärmi, kui seaduses on jäetud tõlgendamisruumi ja pole konkreetselt määratletud, mis kuulub erisoodustusmaksu alla ja mis mitte.

Kui aga muuta seadus konkreetsemaks, tulevad Liivamäe sõnul etteheited, et tingimused on liiga jäigad ega võimalda kohanduda konkreetsete olukordadega. Liivamäe ütlust mööda tekitavad nurinat näiteks lähetuse 3 tunni reegel ja autokulude hüvitamisel ettenähtud piirmäärad. "Küsitakse, et mul kulub kolme tunni asemel 3 tundi ja kümme minutit. Miks see siis erisoodustusmaksu alla kuuluda ei võiks?“ selgitas ta täna Äripäeva korraldatud erisoodustusmaksu konverentsil.

Liivamäe sõnul on kolmandaks probleemiks arusaamatus, miks üldse erisoodustusmaks olema peaks. Otsene eesmärk on töötaja motiveerimine, kuid Liivamäe sõnul ei pruugi mingi kulu hüvitamine alati kõige tõhusam motiveerija olla. Liivamägi tõi näite CV Keskuse iga-aastasest Eesti parima tööandja valimise uuringust. "Selle aasta parimate tööandjate alluvate käest küsiti, mida nad töökoha juures hindavad. Välja toodi näiteks kindlustunnet, organisatsiooni head mainet, inimlikku suhtumist töötajatesse, karjäärivõimalust ja paindlikku töökorraldust," rääkis ta. "Ükski neist ei lähe ju erisoodustusmaksu alla. Rohkem hinnatakse inimlikke väärtusi, kui mingi kulu kinni maksmist."

Liivamägi märkis, et kui ettevõtjad ja raamatupidajad teeksid endale erisoodustuse mõiste korralikult selgeks, jääksid paljud küsimused ja probleemid ära. Tema sõnul on erisoodustusmaks mitterahalises vormis palk, teisisõnu tööandja kulutus alluvale, kes saab antud hüvitise rahalisse väärtusesse ümber hinnata. Oluline on lähtuda just töövõtja vaatevinklist, mis tähendab, et kui töötaja ei saa ülemuse tehtud kulutusest justkui palka, ei ole tegu ka erisoodustusest.

EVEA presidendi Kersti Krachti sõnul pole praegune erisoodustusmaks sugugi nii läbipaistev, kui võiks. Näiteks on tavaline, et ettevõtjad märgivad lillede ja veinide ostmised ruumi dekoratsiooni alla. Kohvi, tee ja suhkur esitatakse tihti paberitarvete nime all, sest erinevalt jookidest ei kuulu kontoritarbed erisoodustusmaksu alla. Krachti sõnul on näiteks spordiklubi pääset aruannetes nimetatud lausa ärifilosoofia konsultatsioonina.

Krachti sõnul võiks erisoodustusmaksu seadus olla konkreetsem, et motiveerida ettevõtjaid ausamalt käituma. Praegu peab ettevõtja töötajatele tehtud soodustustelt tasuma nii tulumaksu kui ka sotsiaalmaksu. Kui erisoodustuse sisu on käibemaksuga maksustatud kaup või teenus ja sisendkäibemaks on maha arvutatud, tuleb ettevõtjal maksta ka käibemaks.

"Lugesin Äripäevas ilmunud Urve Palo kirglikku arvamuslugu, milles ta kirjutas, et erisoodustus pärsib ettevõtlust. Nüüd, kus Palo on üks majandusministritest, võime loota, et äkki hakkab midagi muutuma," märkis Kracht.