Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Werrowool: siduge keskkonnahoid ärieesmärkidega

    Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursi üldvõitjaks nimetas keskkonnaministeerium tänavu kohalikest paberijäätmetest tselluvilla tootva OÜ Werrowool, kirjutab Äripäeva 11. juuni  kuukiri Tööstus.

    Antslas tegutsev ettevõte on kogu oma äri ehitanud üles keskkonnasõbralikkust silmas pidades ning suutnud keskkonnajuhtimise integreerida üldisesse juhtimisse. Konkursilgi hinnati just nende terviklikku lähenemist – seda, et paralleelselt arendatakse nii keskkonnajuhtimist, tootmisprotsessi kui ka toodet.
    Werrowooli üks asutajatest, müügi- ja arendusjuht Ivar Heinola on tselluvilla propageerinud juba kuus aastat. “Alustasime tselluvilla maaletoomist 2007. aastal. Leidsime püsikliendid ja huvi toote vastu laienes – see andis julguse teha teadlik keskkonnasõbraliku toote tootmisse suunatud investeering. Tselluvill valmib jätkusuutlikkust toormest ning mõistagi tingib toode keskkonnasäästliku kuvandi loomist igal tasandil,” rääkis Heinola. 
    Paigaldajate võrgustik üle Eesti
    Ettevõttel on üle Eesti kujunenud võrgustik soojustusmaterjali paigaldajatest, majatehastest ja edasimüüjatest, kes ühtlasi on nii kliendid kui ka partnerid keskkonnajuhtimises.
    Heinola usub, et sarnasest mudelist võiks kasu olla teistelgi tootmisettevõtetel. “Meie oleme materjalitootja, ahela alguspunkt. Meie peamiselt väikeettevõtjatest paigalduspartnerid suhtlevad majaomanike ja ehitajatega ning sealtkaudu jõuab materjal laiemasse kasutusse,” selgitas Heinola ja lisas, et paraku on Eesti
    ehitusturg ning eelkõige riiklikud tellimused suunatud vaid hinnale. “Werrowooli toode pole mineraalvilladest ostuhetkel oluliselt kallim. Lõpptellija võiks algse maksumuse kõrval hinnata, kui palju aitab üks toode ja selle paigaldamise töökvaliteet rohkem energiat kokku hoida, tuues tasuvusaja juba näiteks ühe või kahe aasta peale. Ettevõtjana on väga kummaline mõista, et süsteem neid tegureid ei arvesta,” lisas ta.
    Partnerite võrgustikust on abi nii müügitööl kui ka ladustamisel. Werrowoolil on vaheladu Tartus ja lisaks üle Eesti klientide juures. Objekte vaatavad üle ja villa paigaldavad  partnerid, kes objektile lähemal. “Eestis on mitu paigaldusfirmat, Soomes, Rootsis, Lätis ka mõned – seega anname lisaks oma viiele palgatöötajale kaudselt tööd veel umbes 20 inimesele,” märkis Heinola.
    Toote transpordil jälgitakse, et ei veetaks õhku: “Tselluvill on kerge materjal. Tuleb pakendades toode võimalikult palju kokku pressida, et transpordil ruumiühiku kohta rohkem mahuks. Lisaks keskkonnasäästule kaasneb sellega majanduslik efekt. Tühikoormaid püüame samuti vältida: kui toote kuhugi saadame, organiseerime sõidud nii, et saaks tooret tagasi tuua.”
    Oluline energiasääst
    Heinola kinnitas, et Antsla tehases on tselluvilla tootmine säästlik ja kompaktne nii energia kui ka kasutatava materjali osas. Energiakulu tooteühiku kohta on võrreldes konkureerivate tehnoloogiatega tema sõnul 30–100 korda väiksem.
    Vanapaberist kasutatakse tootmisprotsessis ajalehepaberit, muu mittesobiv paber saadetakse teistele ümbertöötlejatele. Paberipakke ümbritsev traat ja kilematerjal kogutakse kokku ning läheb metalli ümbertöötlejatele ja kile­granuleerijatele. “Prügikasti ei viska me peale olmeprügi midagi – see on saavutus, mille üle oleme uhked,” märkis ta. Werrowooli tootmispind on ligi 200 ruutmeetri suurune ning kütmiseks kasutatakse tootmise jääksoojust.
    Pakend sobib tooreks. “Oleme huvitatud sellest, et võimalikult suur osa pakendeist jõuaks meile tagasi – vähendame endapoolset koormust keskkonnale ja teisalt saame kasutada oma pakendeid toorainena. Paigalduspartneritega on pakendite kokku kogumist lihtne korraldada, sest meil on nagunii pidev transpordiühendus,” märkis Heinola.
    Tema arvates on vanapaberi taaskasutamisel Eestis veel palju arenguruumi ning kodumajapidamistest võiks märksa rohkem ajalehti-ajakirju töötlejate kätte jõuda. “Oleks vanapaberi kokkuostuväärtus teadvustatud ja kogukondlik kogumissüsteem paremini lahendatud, oleks motivatsioon seisma jäänud vanapaberit tagasi tuua ja võiksime oma ökoloogilist jalajälge veelgi vähendada. Praegu aga tuleb peale maksta, et vanapaberist lahti saada. Meie ostame tootmiseks vajaliku materjali jäätmekäitlejatelt, kes selle omakorda suuremate paberi ülejääkide tekitajate käest kokku korjavad, ära sorteerivad ja pakivad,” selgitas ta.
    Kolmas tootmisaasta
    Tootmismahud on aasta-aastalt kahekordistunud ning sama trendi näitab ka käesolev aasta. “Tootmisse oleme investeerinud ligi 700 000 eurot. Mullu saime aastatulemuse nulli, eesmärk on tulevate aastatega investeering tagasi teenida. Tootmisettevõtte investeerimisvajadus pole kunagi lõplik, kui oled valinud arengutee. Mõnevõrra paneb piirid ette regioonist kättesaadava tooraine maht. Tootmismahud suurenevad, ent arvestame ikkagi seda, et meie tegevuse keskkonnamõju oleks positiivne. Meie tegevuse tulem – soojustamine tselluvillaga – toob keskkonna hoidlikkuse mõttes suuremat kasu kui ökoloogiline jalajälg, mille endast maha jätame,” on Heinola kindel.
    Edaspidi plaanib Werrowool laiendada toodete hulka ning uurib võimalusi, kuidas tselluloosikiul baseeruvaid materjale saaks kasutada ka teistes valdkondades, näiteks teedeehituses.
    Keskkonnasõbraliku tootearenduse eesmärk on erinevaid jäätmeid väärindada ja neid laiemalt ära kasutada. “Oleme algusest peale tahtnud keskkonnahoidlikku maailmavaadet jagada ning eriti just pärast konkursivõitu on erinevad huvigrupid, nii ettevõtjate organisatsioonid kui seminaride korraldajad, hakanud meie tegevuse vastu huvi tundma,” tunnistas Heinola.
    Keskkonnasõbralikkus on osa Werrowooli kultuurist. Heinola soovitab ettevõtjail siduda keskkonnahoid oma ärieesmärkidega: “Kui teed midagi sisulist keskkonna mõttes, tuleb see siduda pakendiga, toote kuvandiga ning see partneritele maha müüa. Tegemist on tootele lisandväärtuse andmisega,” sõnas ta.
    Lisaks peab ta oluliseks, et ettevõtjad teavet ja kogemusi omavahel jagaksid. “Eesti ettevõtjatele pole koostegutsemine eriti omane, ent uue põlvkonna tulekuga on see muutumas. Kogukondlik tegutsemine on jõudmas ärimaailma,” märkis Heinola. 
      Mis on mis - Werrowool OÜAsutasid 2007. aastal Ivar Heinola ja Riivo Anton.Toodab tselluvilla, kuni 2011. aastani tõi tselluvilla maale Lätist ja Soomest, 2011 alustas Antslas tööd tselluvilla tehas. Lõviosa Werrowoolist läheb eramajade soojustamiseks, aga ka tööstus, põllumajandus- ja ühiskondlikesse hoonetesse.Liikmelisus Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja European Cellulose Insulation Associationi liige aastast 2013.Aidanud rajada üle-eestilist tselluvillapaigaldajate võrgustikku aastast 2008.tunnustati 2013. aastal kõige keskkonnasõbralikuma ettevõtte auhinnaga.käive 2013. aastal 343 000 eurot, toodangu maht 633,3 tonni (2012. a 320,7 tonni).Ekspordib 25% toodangust, sihtturud lisaks Eestile Soome, Rootsi, Läti ja Leedu, võimalik, et edas­pidi ka Venemaa.
     Tasub teada - Vähem jäätmeid
    Werrowooli keskkonnaeesmärgid selleks aastaks
    Jäätmete vähendamine
    Oma tootepakendi tagastamismäära tõstmine
    Kaubaaluste ning pakkekile tagastamise organiseeritud korraldamine
    Kasvava tootmismahu juures laiema sortimendi vanapaberi kasutuselevõtt
    Energiatõhususe  suurendamine
    Energiasäästliku ehitusmaterjali tootjana hoonete energiasäästu panustamine
    Jääksoojuse tootmisruumis hoidmise parendamine
    Päikeseenergia kasutamine kontoritöös
    Keskkonnahoidlik  tootearendus
    Filtersüsteemi täiustamine vanapaberi laiema sortimendi kasutuseks
    Koostöös teadusasutustega tselluloosi peenosakestest teedeehituses kasutatava sidusaine arendamine
    Keskkonnateadlikkuse tõstmine
    EMAS ja ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifitseerimine
    Kõige keskkonnasõbralikum ettevõtte 2013 sõnumi levitamine
    Avatus ekskursioonidele
    Kampaaniate läbiviimisel partnerite kaasamine 
    Allikas: Werrowool
    Artikkel ilmub 11. juuni Äripäeva kuukirjas Tööstus. Lisaks saab sellest lugeda, kuidas vallutada Norrat ja Saksamaad ning milliseid kiirabiautosid Eestis toodetakse.
     
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.