Ligi peab ametnike palgakasvu liiga kiireks

Ligi märkis, et valitsus on 2008. aastast riigipalgaliste palgakulude kasvu piiranud. "Kõigepealt kärpisime palgafonde, siis külmutasime. Eelmine aasta oli esimene kord, kui jagasime riigieelarvest palgafondi lisaraha," rääkis Ligi täna pressikonverentsil.  Kokku eraldati palgafondi kasvuks kõikidele valitsemisaladele riigieelarvest lisaraha 4,4%.

Keskvalitsuse palgad kasvasid mullu kokku 8,3%, ulatudes keskmiselt 1106 euroni kuus. Samas kasvas riigi keskmine kuupalk möödunud aastal 6,4%, olles 948 eurot. Riigiametnike palk oli möödunud aastal 1204 eurot, kohalike omavalitsuse ametnike oma 1077 eurot kuus.

Kuna möödunud aasta aprillis tehti avaliku teenistuse struktuuris muudatusi, on Ligi sõnul ametnike palgakasvu raske hinnata. Küll aga leiab ta, et palgad kasvavad liiga kiiresti.

"Eestis räägitakse ohtlikult kiirest palgatõusust, kuid keskvalitsuses tõusid palgad veelgi kiiremini. Liigagi kiiresti," märkis Ligi. "Oleme palgakonkurentsis erasektoriga, mida me ei tahaks teha. Tahaks, sest talente on riigisektoris vaja, kuid palgakasvu number meid ei vaimusta," ütles ta. Ligi lisas, et personalipoliitika koondamine rahandusministeeriumi alla möödunud kevadel on asjakohane algus probleemiga tegelemiseks.

"Avalik sektor ei tohiks palgarallit vedada. Tegelikult ei tohiks palgarallit üldse lubada, kui veel vähem seda ise korraldada," ütles Ligi.

Minister nentis, et sellegipoolest on suudetud 2008. aastast keskvalitsuse palkade suhet võrreldes keskmise palgaga vähendada. "Protsess pole aga jätkusuutlik, kui oleme edasi hoolimatud," märkis ta.

Keskvalitsuse ametnike kiirema palgakasvu üheks põhjuseks oli Ligi sõnul eelmisel kevadel kehtima hakanud avaliku teenistuse seadus. Selle järgi koondati personalipoliitika ajamine rahandusministeeriumi alla ja muu hulgas kaotati ära suur osa sotsiaalseid hüvesid, nagu näiteks eripensionid ja lisapuhkused. "Suures osas pigistati need palkadele juurde," ütles Ligi.

Samuti mängis Eesti keskmisest palgakasvust kiiremas tõusus rolli näiteks asjaolu, et avalikus teenistuses töötab rohkem kõrgharidusega inimesi, kui ülejäänud tööturul. Kui tööturul on kokku kõrgharidusega töötajaid 38,9%, siis avalikus teenistuses on nende osakaal 55,4%. Ametnike seast on kõrgharidusega isikuid koguni 70,7%.

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Cerlin Pesti sõnul on riigiametnike palk küll ligi 25% Eesti keskmisest palgast suurem, kuid seda õigustatult.

"Julgen öelda, et erasektoris on ka varjatuid sissetulekuid ja reaalne keskmine palk on kõrgem," ütles ta. Sellisteks sissetulekuteks on tema sõnul näiteks ümbrikupalk ja dividendidena välja makstud tasud, mis keskmises palgas ei kajastu. "Riigisektor on palju läbipaistvam," märkis Pesti.

Ta lisas, et kuna ametnike seas on tunduvalt suurem osakaal kõrgharidusega inimesi, on kõrgemad palgad loogilised.

TASUB TEADA2013. aasta avaliku sektori personalinäitajad

Avalikus sektoris oli täistööajale taandatud töötajate arv ligikaudu 138 000, neist 55 000 töötas keskvalitsuses.Avalikus teenistuses töötas 29 950 inimest, neist 72% olid ametnikud. 2012. aastal töötas avalikus teenistuses 29 154 inimest.Ametnike hulgas oli 70,7% kõrgharidusega isikuid. Eesti kõigist hõivatutest on kõrgharidusega isikuid 38,9%.

MIS ON MIS Avalik sektor – riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused. Suurima osa, 86% avalikust sektorist moodustab valitsussektor.

Avalik teenistus – töötamine riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Osa avalikust sektorist, kus on hõivatuid ligikaudu viiendik avaliku sektori töötajaskonnast.

Keskvalitsus – riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.