Esimene linnuhotell Baltimaades

Kuueaastane punase sabatutiga Aafrika hall papagoi Robi on jutukas ja iseloomukas. Laulab raadiohitte ja kamandab koeragi: "Istu, Nuki!" hõikab ta vahel. "Tubli, Nuki!" kiidab kapi otsast, kui Nuki käsku täidab. Selleks, et papagoi niimoodi rääkima õpiks, tuleb teda korralikult treenida. Eestimaa loomakaitseliidu linnuspetsialist Katarina Bright hakkas papagoide taltsutamist õppima raamatutest ja Ameerikast online-kursuse kaudu, kui kuue aasta eest Hollandi papagoikasvatuses isepäise Robi omanikuks sai. Kuuldused Brighti teadmistest papagoide hingeelust on aastate jooksul levinud ning nüüd otsustas naine oma linnuhuvi heategevuse asemel viimaks ka äriks pöörata - luua päris ametliku papagoikeksuse.

Linnuomanikelt suur nõudlus. Igapäevaselt infotelefoni 16366 reklaamijuhina töötav Bright lõi 2010. aastal kodulehe papagoi.ee, kuhu inimesed kirjutavad nüüd pea iga päev oma muredest papagoide tervise ja kasvatamisega. "Mina pole aga ju linnuarst, et haigusi diagnoosida oskaksin. Siis hakkasin tegema koostööd Tatari loomakliiniku linnuarsti doktor Andrus Joostiga. Ma olen haigeid papagoisid oma koju ka võtnud, kõige rohkem on olnud korraga üheksa tükki. Linnuhotelli teenuse kohta küsiti minult ka - koerte-kasside jaoks on ju hotell olemas, aga kuhu linnud reisi ajaks panna saaks? Sellist kohta ei olegi. Internetist linnuhotelli otsides tuleb küll vasteid, kuid helistades selgub, et kahte papagoid pole võimalik viia, sest see koht tegutseb korteris, kus on vaid üks linnupuur. Veterinaarnõuded pole seal kindlasti täidetud," rääkis Bright.

Lisaks hakkasid teised loomakaitseliidu liikmed Brightile soovitama, et kaua ta neid papagoisid heategevuse käigus ikka päästab ja õpetab, tehku selleks siis juba ametlik keskus. "Siis hakkasin mõtlema, et peaks äkki mingi ettevõtte tegema. Nii sündis Papagoi Keskus, mille omanikud me mehega kahekesi oleme. Kirjutasin ise äriplaani ja küsisin PRIA-lt ja EAS-ilt toetust. Nad olid sellest ideest vaimustuses, ainult et nad ei osanud seda projekti esialgu ühegi meetme alla paigutada. Kohvikute ja autoremonditöökodade puhul on selge, mis kategooriate alla need lähevad, aga papagoikeskust polnud esialgu kusagile panna," meenutas Bright.

PRIAlt kiire nõusolek. Äriplaani kirjutamisest kopa maasse löömiseni kulus Brightil poolteist aastat. Mullu jaanuaris esitas ta PRIA-le ja EAS-ile taotlused ning tänavu mais läks ehitus lahti. PRIA panustab papagoikeskusesse 22494 eurot ning EAS starditoetusena 4992 eurot. Seda, et Märjamaalt 12 kilomeetri kaugusel Via Baltica ääres asuva Konuvere asemel oleks võinud ehitada papagoihotelli Tallinnasse, Bright kaua ei kaalunud. "See maa oli meil endal olemas, praegu ehitame keskust minu abikaasa raskeveotehnika vanadesse töökodadesse, Tallinnas oleksime pidanud eraldi mingit pinda üürima hakkama. Selle Konuvere maa peal on meil lisaks ka oma veisekari ja forellikasvatus," selgitas ta.

"Minu juurest isiklikult on läbi käinud üle 50 linnu, kes on kas hüljatud või vajanud õpetamist või ravi. Eks see keskus saab ka olema omamoodi hotell-varjupaik. Mingitel loomakaitse liidu andmetel peetakse Eestis 100 000 lindu, nende seas päris kanu-kukkesid pole. Korrastatud linniregistri  loomine on mul ka kavas. Ma olen käinud kodudes, kus linnuhuvilistel on näiteks 15 viirukit, teises maast laeni puuris jälle 15 amadiini. Inimesed, kes on ostnud endale mitmetuhandeeurose linnu, on ka hotelliteenusest huvitatud," ütles Bright.

Turismikeskus ja tuurid lastele. Esialgu lootis Bright papagoikeskuse uksed avada juba 1. juulil, kuid päris selleks ajaks siiski valmis ei jõua. "Kiiret pole õnneks kuhugi, huvi selle teenuse vastu jagub aasta ringi. Hotelli mahub 100 lindu, juba praegu on esimesed huvilised ootel. Esialgse plaani järgi on ühe öö hind 20 eurot, selle sees on ka kõik söögid-joogid. Mida kauem lind hotellis on, seda soodsam see mõistagi on. Linnuhotell on vaid väike osa papagoikeskusest, tahaksin sinna võtta ka midagi eksootilist, näiteks väikesed ahvid, kes sobiksid hästi sellesse miljöösse. Seintele tulevad džunglimaalingud," selgitas ta.

Lisaks papagoiomanikele ootab Bright oma keskusse ka loomapoodide müüjaid, lapsi ja turiste. "Ma hakkan seal koolitama ka loomapoodide müüjaid, kelle teadmised poes müüdavatest loomadest on sageli napid. Ka papagoiomanikest huvilised saavad soovi peale koolitusi. Lisaks on mul palju tuttavaid õpetajaid-lasteaiakasvatajaid, kes on mulle öelnud, et see oleks suurepärane koht, kus lastega käia. Neile hakkan ma rääkima loomapidamise Ast ja Ost - kuidas nende eest hoolitseda ja milline vastutus kaasneb lemmiklooma või -linnu võtmisega. Sellest kahest või viiest eurost pole küll kellelgi kahju, mis lapsed pileti eest maksaksid," lausus ta.

Tööd maale - koostöö kohalike ettevõtetega. Püsivaid töökohti plaanib Bright luua keskusesse esialgu paar tükki, kuid vastavalt nõudlusele on 100ruutmeetrist keskust võimalik olemasoleva maa peal laiendada. Ta soovib, et papagoikeskusest saaksid linnuomanikud omale soetada ka papagoi pidamiseks vajalikku varustust - puure, naturaalseid viljapuuokstest tehtud õrsi, mänguasju -,  Eestis on nende valik kesine.  "Ma tahan kasutada võimalikult palju kohalike ettevõtete tööjõudu ja abi, et inimestele maale natuke tööd juurde tuua ja see koht ise ka keskusest ikka midagi võidaks. Näiteks papagoipuure võiksid hakata tegema kohalikud sepad, see on mul nendega juba läbi räägitud. Robi praegune enda koht toas, joogi-sööginõude alus koos õrtega, on ka kohalike seppade tehtud, sellist ei saa mitte ühestki poest," rääkis Bright.

Talle teadaolevalt tuleb sellest Baltikumi esimene papagoikeskus, lähim selline koht on Brighti teada Saksamaal. Ka Soomes on kohti, kus on müügil laias valikus papagoidele mõeldud asju, kuid omaette keskust päris mitte. 

Kulukat linnuarsti väljaõpet saab vaid välismaal

Farmaxi loomakliiniku juht ja Eesti Loomaarstide Ühingu asepresident Ain Erkmaa:

Kui praksises käib vastuvõtul lind üks kord aastas, pole mõtet linnumeditsiinile ka spetsialiseeruda, väljaõpe Euroopas on selleks kallis. Enamik lindude probleeme tulenevadki sellest, et eksootilised linnud on toodud valesse kliimasse - neile ei looda siin õigeid elutingimusi, esineb ka söötmisvigu. Paljusid lindude probleeme saab arutada loomaarstiga ka telefoni teel, linnu arsti juurde transportimine on keeruline, eriti kui väljas on külm. Samas ei tunne tavaline loomaarst nii täpselt linnu, anatoomiat ja füsioloogiat, ei tea, kuidas teda õmmelda või talle narkoosi teha. See on imetajate omast ikka väga erinev.

Kasse-koeri ja vahel ka linde vastu võttev Farmaxi kliinik küsib öö eest loomahotellis omanikult umbes kuus eurot, oleneb nädalapäevast ja tingimustest. Papagoikeskuses tuleb ala luua lindudele aga hoopis teistsugused tingimused - niiskus, valgus soojus, selge, et see on pisut kallim teenus. Üldiselt on hotelli transportimine linnule ikka väga suur stressiallikas, kui reis pole väga pikk, on ikka lihtsam paluda kedagi, kes tema juures kodus toitmas ja hoolitsemas käiks.

Toetus LEADER-programmist

Ene Tulp, PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist:

Eesti Papagoi OÜ-le määratud PRIA toetus makstakse välja pärast investeeringu tegemist ja kuludokumentide esitamist, mida veel juhtunud ei ole. Tegemist on LEADER-meetme alt toetust saanud projektiga ja LEADER-toetuse puhul teeb toetuse määramise otsuse kohalik tegevusgrupp, mitte PRIA. PRIA kontrollib vaid üle, kas tegevusgrupi positiivse otsuse saanud projektide puhul on kõik dokumendid korrektsed, ega  l toetatav projekt ähekuidagi vastuollu meetme määrusega. Sisulise hinnangu projekti toetamise kohta annab kohalik tegevusgrupp, kes on konkreetse taotluse puhul Raplamaa Partnerluskogu.

Papagoi Keskus

-Baltimaade esimene linnuhotell ja papagoikeskus, kuhu linnuomanikud saavad oma lemmiku reisile minnes hoole alla viia, keskusse mahub korraga 100 lindu

-Lindude tervise eest hakkab hoolitsema aeg-ajalt vastuvõtte tegev linnuveterinaar, keda Eesti loomakliinikutes muidu naljalt ei leidu

-Loomapoodide töötajad saavad seal koolitusi ning lapsed klassiekskursioone ja harivaid loenguid koduloomade pidamisest

-Keskus avatakse Märjamaa lähistel Konuveres juhataja Katarina Brighti sõnul kindlasti sel aastal, loodetavasti juba suvel

-Keskuse omanikud on Katarina Bright ja tema abikaasa Tamur Vanker

-EAS ja PRIA toetavad papagoikeskuse rajamist kokku 27486 euroga, 40 protsenti kogu maksumusest tuleb omanikel endil tasuda