Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rapla ei oota Rail Balticust kasu 

    Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul saavad Rail Balticust enim kasu Tallinn ja Pärnu, Rapla elanikel pole raudteest midagi võita.

    Rail Baltic projekti meeskonna võrdlustulemuste järgi osutus nii looduslikke, majanduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte arvesse võttes parimaks variandiks trass, mis läbib Pärnu linna ja möödub nii Järvakandist kui ka Raplast läänest.
    Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul on maakonna omavalitsused enamasti Rail Balticu küsimused juba selgeks vaielnud, ent selge on see, et rajatavast raudteest pole Rapla elanikel midagi võita. „Suuremat kasu saavad Rail Balticust ilmselgelt Tallinn ja Pärnu, Rapla maakonna jaoks on see pigem segav faktor,“ ütles ta. Raudtee ehitamisega kaotab tema sõnul nii mõnigi inimene oma maalapi. „Edasine küsimus on, et võõrandamise kompensatsioon oleks elanikele piisavalt atraktiivne,“ märkis ta.
    Leier lisas, et üldiselt on Rapla maakonna omavalitsused siiski trassivalikuga rahul. „Alati on keegi, kellele see ei meeldi, kuid pean tunnistama, et meie arvamusi on üsna palju kuulda võetud,“ ütles ta. Sellegi poolest võib tema sõnul juhtuda, et erinevatel uuringutel ja analüüsidel leitakse, et midagi valitud trassikoridoris ikkagi ei sobi.
    Pärnu ei taha Rail Balticast ilma jääda
    Pärnu maavanema Andres Metsoja sõnul on Pärnumaa olnud alati seisukohal, et kui Rail Baltic ehitatakse läbi maakonna, siis peab raudtee läbima ka Pärnu linna. „See on vajalik ja me näeme sellel tulevikus maakonnale positiivset mõju,“ märkis Metsoja. Ta lisas, et omavalitsusele on muret tekitanud hoopiski variant, et raudtee rajatakse Pärnust mööda. Sellisel juhul seisaks maakond uue probleemi ees – kuidas luua jaama ühendus linnaga.
    Metsoja sõnul on Pärnusse sisenemisel võimalik kasutada olemasolevat raudteetrassi, lihtsalt silla kõrvale tuleks rajada uus väiksem raudteesild. „Koridor on seal osaliselt kasutatav,“ rääkis ta. Küsimusi tekitab hoopiski raudtee väljumine Pärnust lõunasse. Metsoja sõnul on sealse piirkonna lähedal kalmistu, maanteesõlm ja elamud. Esialgsete projekteerimisandmete järgi mahub Metsoja sõnul raudtee loodusväärtuste vahele siiski ära, kuid sel juhul tuleks piirkonnas rakendada kiiruspiirang.
    Metsoja lisas, et kõikide Pärnu omavalitsuste ettepanekutega trassivalikul siiski ei arvestatud. Kas omavalitsused peavad valitud trassi põhjendusi piisavateks, ilmneb tema sõnul järgmisel nädalal, kui alustatakse avalikke arutelusid. Metsoja teeb murelikuks aga hoopiski see, et Indrek Sirp lahkub Rail Balticu projektijuhi kohalt. „Kindlasti on väga oluline, mis nüüd projektist edasi saab,“ märkis ta.
    Eelistatav trass soodsaim ja mõistlikum
    Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhteksperdi Pille Metspalu sõnul on Pärnu linna läbiv trass küll pikem ja kallim, kuid on eelistatud eelkõige regionaalset arengut soodustava Pärnu ühendamisvõimaluse tõttu. Alternatiivsest trassist neli kilomeetrit pikem ja 19 miljonit eurot kallim Pärnut läbiv koridor läheb maksma 205 miljonit eurot.
    Pärnust lõunapoole jääv eelistatud trassikoridori lõhestab Metspalu sõnul vähem põllumaid ja säästab loodusväärtusi. Näiteks jäi alternatiivse trassikoridori lähedusse musta toonekure pesa ja mitmed kõrge väärtusega elupaigad. Lõuna-Pärnumaa trassi pikkuseks on hinnatud 37,3 kilomeetrit ja ehitusmaksumus 154 miljonit eurot.
    Järvakandist ja Raplast mööduv trassikoridor on Metspalu sõnul kilomeetri jagu lühem kui teised võrreldavad variandid. Lisaks sellele avaldab eelistatav trass vähem mõju väärtuslikele elupaikadele ja inimeste elukorraldusele. Seega on lõik ka odavam – hinnanguline ehitusmaksumus on 309 miljonit eurot, mis on 11 miljonit vähem kui alternatiivne trass.
    Harjumaal läbib eelistatav trass Nabala kaitsealast idapoolse pauna. Metspalu sõnul on antud trassikoridori tehniline teostatavus parim ja odavaim – ehitusmaksumus on hinnatud 392 miljoni euro suuruseks, mis on 34 miljonit eurot vähem kui alternatiivina kaalutud lõik läbi Nabala kaitseala.
    Järgmisest nädalast alustatakse eelistatava trassi arutelusid kohalike omavalitsustega, eskiislahendused loodetakse avalikustada aasta lõpus. Praeguste plaanide kohaselt kavatsetakse järgmise aasta augustis jõuda selleni, et maavanemad võtaksid planeeringud vastu. Planeeringud kavatsetakse kehtestada ja projektid valmis saada 2016. aasta kevadel.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.