Jukose saaga võib kesta veel 10 aastat

Artikkel

- Börsiuudised
- Sirje Rank
- 28. juuli 2014 kell 10:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jukose saaga võib kesta veel 10 aastat
Vägikaikavedu Venemaa kunagi suurima naftakompanii ümber võib kesta veel aastaid, hoolimata täna Jukose endiste aktsionäride kasuks langenud kohtuotsusest.
"Venemaal on raha, et palgata parimad rahvusvahelised advokaadid, kes ilma võitluseta alla ei anna," ütles agentuurile Bloomberg Jukose endine peajurist Dmitri Gololobov enne otsuse avalikustamist. "Nii võib Jukose afäär hõlpsalt jätkuda veel kümme aastat."
Haagi Alaline Vahekohus mõistis täna sundvõõrandatud Jukose endiste suuromanike kasuks Venemaalt välja 50 miljardit dollarit. See on pea pool 103 miljardi dollari suurusest kahjuhüvitisest, mida firma endised omanikud kohtu kaudu nõudsid, ütles Jukose endise valdusfirma GML Ltd juht Tim Osborne ajakirjanikele.
Kohus leidis, et omal ajal Jukose vastu Venemaal algatatud kampaania oli poliitiliselt motiveeritud, ütles Osborne. Eesmärk ei olnud mitte maksude kogumine, vaid Jukose pankrotti ajamine, et ettevõtte varad Rosnefti varjus tagasi riigile saada, ütles Osborne.
Jukose endine juht ja suuromanik Mihhail Hodorkovski oli omal ajal 15 miljardi dollari suuruse varandusega Venemaa rikkaim mees. Siis järgnes kümme aastat vanglas, kuni Venemaa president Vladimir Putin talle mullu detsembris Sotši olümpiamängude eel ootamatult amnestia andis. Hodorkovski sõnul olid tema vastu Venemaal algatatud kohtuasjad kättemaks selle eest, et ta rahastas opositsiooniparteisid. Kreml on sellised väited tagasi lükanud.
Venemaal tuleb hüvitis maksta jaanuari keskpaigaks. Edasi kaevata on võimalik tehnilistel alustel, ütles üks GMLi advokaate Emmanuel Gaillard.
Kahjutasu kättesaamine võib tähendada siiski aastaid juriidilisi lahinguid, arvab Dmitri Gololobov. Venemaa keeldub maksmast ja Vene riigile kuuluvate varade arestimine välismaal saab olema keeruline, märkis ta.
Putini valitsus tükeldas Jukose aastatel 2004-2007, olles firmalt enne nõudnud 27 miljardit dollarit tasumata maksude eest. Suurem osa Jukose endistest varadest läks sundoksjonite korras riigifirmale Rosneft.
Venemaal on võimalus otsus edasi kaevata, ütles täna Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Venemaa plaanib end kõigi juriidiliste vahenditega kaitsta.
Hodorkovski, kes elab praegu Šveitsis, hüvitisest enda sõnul osa ei saa. Kui tema vastu algatati kohtuasi, kandis ta firma kaitseks oma osaluse üle teisele aktsionärile Leonid Nevzlinile. Nevzlinile kuulub veidi üle 70% GMList, millele kuulus varem Jukosest 60%. Teised omanikud on Platon Lebedev, Mihhail Brudno, Vladimir Dubov ja Vassili Šahnovski.
GML esitas hagi 2005. aastal rahvusvahelise energiaharta lepingu alusel, mis osaliselt reguleerib investeeringuid energiasektorisse.
Kuna Venemaa riigi varasid võib olla keeruline arestida, sest neid kaitseb valdavalt diplomaatiline puutumatus, võivad sihikule sattuda riigifirmad nagu Rosneft ja Gazprom, ütles Bloombergile professor Gus Van Harten Kanada Yorki ülikooli Osgoode Halli juurateaduskonnast. Need firmad said kasu Jukose tükeldamisest.
Veel sel nädalal võib kohtuotsus tulla ka teisest kohtuasjast, mille Jukose endine juhatus esitas Euroopa Inimõiguste kohtule. Kompensatsiooninõude suurus on 38 miljardit dollarit.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum