Arco koosolekul läheb tuliseks

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 3. juuli 2014 kell 14:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arco koosolekul läheb tuliseks
Reedel kell 10 Sokos Hotel Virus algaval Arco Vara aktsionäride erakorralisel koosolekul kulmineerub juuni algul korralisel koosolekul lahvatanud tüli ettevõtte juhi Tarmo Silla ja suuruselt teise aktsionäri Arvo Nõgese vahel.
“Sellise avalikkusega manipuleeriva juhi koht ei peaks olema Arco Varas ega üheski teises ettevõttes,” kritiseeris Silla tegevust 565 661 euro eest kinnisvarafirma aktsiaid omav Nõges. “Ma ei ole pidanud Tarmo Silla tegevust läbikukkunuks kuni viimase üldkoosolekuni, kuid kõik sealt alates juhtunu on sundinud mind oma arvamust muutma.”
Viimase kuu jooksul avalikult piike murdnud Nõges ja Sild on jäänud vastandlikele seisukohtadele. Kui Sild heidab Nõgesele ette nõukogu liikme rolli omahuvides kasutamist ja ootamatut meelemuutust, siis Nõges süüdistab Arco juhti Nõgese ärisaladuse avalikustamises ja vassimises.
Kõik sai alguse sellest, kui 4. juunil peetud koosolekul hääletusele pandud 2,5 miljoni euro väärtuses 3,5 miljoni uue aktsia emiteerimine ei saanud napilt heakskiitu. Vastu hääletasid ettevõtte kaks suurimat aktsionäri: Toomas Tooli abikaasale Marile kuuluv Baltplast, mille osalus on ligi 19%, ja Arvo Nõgesele kuuluv OÜ Gamma Holding Investment, millele kuulub veidi enam kui 10,5% Arcost.
Puudu jäi napilt hääli. Et otsust vastu võtta, olnuks tarvis ligi 66% koosolekul kohalolnute häältest, ent kokku saadi vaid ligemale 64%. Ettevõtte juht Tarmo Sild pöördus aktsionäride koosolekul isikuliselt Arvo Nõgese poole, süüdistades teda pakkumise tegemises LHV omanikule Rain Lõhmusele. Nimelt olla Nõges teinud Lõhmusele pakkumise osta tema aktsiad 2,07 euro eest, ehk pea kaks korda kallimalt turuhinnast.
Sild on võrrelnud Nõgest veel altari ees nõudmise seadva pruudiga, kuna tema sõnul hääletanud Nõges varem peetud nõukogu koosolekul rahakaasamise poolt. Sedasi võinuks tema hinnangul eeldada üldkoosolekul otsuse vastuvõtmist ülekaaluka toetusega. Nõgese sõnul ei vasta see aga tõele ning ideed pole ta toetanud algusest peale.
Hilisemates Arco Vara börsiteadetes on ettevõte viidanud nõukogu liikmete ebalojaalsusele, mistõttu pannakse täna hääletusele Arvo Nõgese, Toomas Tooli ja Stephan Balkini nõukogust ära saatmine. Neid peaksid hakkama asendama Sven Karjahärm ja Jaanus Hellat.
Nõgese viiteid temale moraalse ja majandusliku kahju tekitamises ei soovi Sild üle tähtsustada. Tema sõnul aktsionär, kes tõstab aktsiad oma ühest taskust teise, kahju ei kanna, sõltumata sellest, mida ta räägib. Kahju kannaks ettevõte tema kinnitusel juhul, kui üks aktsionär püüab müüa oma aktsiad turuhinnast ligi kaks korda kallimalt teisele aktsionärile, kes muidu paigutaks oma vaba raha emissiooni teel ettevõttesse.
“Ettevõttele ja sedakaudu aktsionäridele jäänuks miljon vähem, ennast välja müünud aktsionär saanuks miljoni endale,” on Sild Äripäevale varem öelnud. “Aga nii õnneks ei läinud.”
Väikeaktsionärid otsustavad. Et kaalukeel rahakaasamise poole suunata, lubas Sild kuu aega tagasi hakata väikeaktsionäridega tegelema. Veel sel nädalal kinnitas ta, et aktsionäride huvi koosolekul kaasa lüüa on küllalt suur ja võib olla kindel, et osalejaid on reedel rohkem, kui oli 4. juunil.
“Üle 90% nendest, kellega olen rääkinud, pooldavad aktsiakapitali suurendamist ja soovivad, et ettevõte areneks tänasest asjade seisust edasi,” oli Sild lootusrikas.Nõgese sõnul tekitavad kuuldused järjepidevatest väikeaktsionäride läbihelistamisest juhatuse poolt ja neilt volituste kauplemisest üldkoosoleku tarbeks temas küsimusi, kas pole mitte tegemist aktsionäride seas paanika külvamisega ja selle abil endale meelepärase otsuse suunas kallutamisega?
Osaühingu K Vara kaudu ligema 50 000 Arco aktsiat ehk veidi enam kui 1% osalust omav Kert Keskpaik ütles, et on erakorralisele koosolekule minemas ja aktsiakapitali suurendamise poolt. Tema sõnul on emissioon üks võimalusi Arco Vara finantsseisundi parandamiseks, ettevõtte juhatus on piisavalt selgelt põhjendanud emissiooni vajalikkust ning seda, milliste projektide tarvis kaasatavat kapitali kasutataks.
“Erimeelsused Arco Vara suuraktsionäride vahel ettevõttele hästi ei mõju ja loomulikult oleks aktsionäridele kasulikum, kui need lahkarvamused lahenduse saaks,” leidis ta.
Rahakaasamise osas jäi Keskpaigaga sama meelt 3600 Arco aktsiat omav advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat ja partner Toomas Taube, kes plaanib erakorralisel üldkoosolekul osaleda esindaja kaudu.406 758 euro suuruse investeerimisportfelliga tänavu esmakordselt Äripäeva investorite TOPi jõudnud Taube sõnul loodab ta, et lisaraha aitab kaasa ettevõtte plaanide teostamisele ja kasumlikkuse parandamisele.
Vaidlused võivad olla konstruktiivsed. Nõukogu liikmete muutmise osas puudub Taubel enda sõnul piisav informatsioon seisukoha võtmiseks. “Ma ei tahaks Arco Vara suuraktsionäride vahelisi erimeelsusi üle dramatiseerida,” märkis ta. “Suuraktsionäride vahelisi erimeelsusi ja vaidlusi tuleb ettevõtetes ikka ette. Kui vaidlused on konstruktiivsed, võib see ettevõttele kui tervikule ka head teha.”
Tema hinnangul muutub olukord ohtlikuks siis, kui ettevõtte suuraktsionärid on tülis ja see viib ühelt või teiselt poolt tahtlike tegudeni, mis kahjustavad ettevõtte kui terviku ja selle aktsionäride huve.
Taube lisas, et seoses rahakaasamise teemaga tekitas temal küsimusi märtsis ja eelmisel aastal toimunud küllaltki kõrge intressimääraga võlakirjade suunatud emissioonid üksikutele Arco Vara suuraktsionäridele. “Selliste tingimustega võlakirjade vastu oleks võinud olla huvi tõenäoliselt paljudel Arco Vara aktsionäridel,” möönis ta.

Aktsionär vaidleb firma juhiga (Tarmo Silla ja Arvo Nõgese vastandlikud väited)
NÕUKOGU OTSUS
Tarmo Sild: oli üksmeelne. Nõukogu otsustas 13. mail üksmeelselt teha üldkoosolekule ettepanek kiita heaks aktsiakapitali suurendamine. Vastuargumente nõukogus ei esitatud.
Arvo Nõges: üksmeel puudus. Nõukogu ei olnud oma otsuses üksmeelne alates esimesest korrast selle küsimuse toomisest nõukogu ette. 21. veebruari nõukogu koosolekul oli juttu üksnes ettevalmistavate tööde alustamisest ning see ei leidnud üksmeelset heakskiitu.
EMISSIOON
Tarmo Sild: aktsionäridele kasulik. Kasumiväljavaated on piiratumad, kui me ettevõttesse raha juurde ei kaasa. Aktsiaemissioon on tänaseks ettevõttele ja tema aktsionäridele kasulikum, kui kalli hinnaga erakapitali kaasamine.
Arvo Nõges: aktsionäridele kahjulik. Olen aktsiakapitali suurendamise vastu, kui seda tehakse hetkel, kus ettevõtte juhatus pole kasutanud ära kõiki sisemisi reserve. Selle tulemusena ei vasta aktsia turuhind tema õiglasele väärtusele. Emissioon kahjustab oluliselt olemasolevaid aktsionäre ja lahjendab nende osalust.
KULUD EMISSIOONILE
Arvo Nõges: paisunud liiga suureks. Tarmo Sild on sõnaselgelt öelnud, et juhul, kui aktsiakapitali tõstmine ei õnnestu, on kulu ligi 30 000 eurot. Nüüd on sellest saanud juba kolm korda suurem summa ja võib oletada, et see pole lõplik. Kas eksitati nõukogu siis või eksitatakse ja häälestatakse väikeaktsionäre üksteiste vastu?
Tarmo Sild: ei ole nii suured. Aktsiakapitali suurendamiseks tänaseks tehtud kulutuste summa on alla 85 000 euro.
KAS LISARAHA ON IKKA VAJA?
Tarmo Sild: kindlasti on. 2 miljonit eurot on vaja korteriarendusprojekti Tallinnas, Paldiski maantee 70c. Samuti tuleks tagastada kinnistu omandamiseks võetud pangalaen summas 1,4 miljonit eurot. See on vajalik eeltingimus Paldiski maantee projekti edasiarenduseks. Umbes 1,2 miljonit eurot on vaja pangalaenu põhiosa tagasimakseks, et pikendada Sofias, Madrid Blvd asuva hoone laenulepingut kuni 2017. aasta detsembrini ja jätkata hoones renditulu teenimist.
Arvo Nõges: ei ole. Paldiski maantee projekt ei vaja täiendavat finantseerimist lähema aasta jooksul. Seniks oleks edukalt võinud leida võimalusi eelarve abil omakapitali ja rahavoo suurendamiseks, kuni hakkavad vabanema rahavood teistest projektidest.Kuigi aktsiakapitali kaasamine võib tunduda ahvatlevana, on ka seal alternatiivseid võimalusi, alates sildfinantseerimisest kuni võlakirjadeni. Arvestades praeguseid kulutusi emissioonile, on kõik teised vahendid kasulikumad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum