Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene firmadel ees lääne finantsmüür

    USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu ahenevad Venemaa ettevõtete rahastamisvõimalused, ähvardades nad ära lõigata turust.

    Agentuuri Bloomberg andmed näitavad, et Venemaa ettevõtetel on emiteeritud ca 165 miljardi dollari väärtuses nii USA dollaris kui euros denomineeritud võlakirju ning võetud välismaalt sündikaatlaenu enam kui 100 miljardi dollari väärtuses. Lisaks on viimasel 15 aastal enam kui 40 miljardit dollarit laenatud Ameerika ja globaalsete hoiutähtede müügiga. Pangad Hiinas, millel on Venemaaga jätkuvalt head suhted, ei korva seda, ütles agentuurile Bloomberg New Yorgis asuva Firebird Management LLC asutaja partner Ian Hague.
    "Väga ebatõenäoline, et Venemaa suudab asendada võlakirjamüügi ja aktsiate emiteerimise globaalsetel turgudel muude allikatega," ütles Hague. "Kui Venemaa jätkab oma praegust strateegiat, sõda Donetskis ja Luganskis separatistide varjus, järgnevad veelgi tõsisemad sanktsioonid."
    Aleksei Belkin, kes juhib Moskvas investeeringuid firmas Kapital Asset Management LLC, ei usu samuti, et Hiina, Lõuna-Korea, Katari ja Araabia Ühendemiraatide investorid suudaksid asendada Euroopa ja USA laenuandjaid. See laenuraha oleks lühiajaline ja sellest ei piisaks.
    Investorid on juba hakanud tagasi tõmbuma - Venemaa firmad on tänavu välismaal võlakirju müünud vaid 4,1 miljardi dollari väärtuses. See on alla viiendiku läinud aasta sama perioodi mahtudega võrreldes.
    Ian Hague'i sõnul on Hiinast laenamisega seotud ka muud kitsendused.
    "Hiina vaataks viltu märkimisväärsetele kahepoolsetele laenudele Venemaale, kui need poleks vastutasuks seotud suurte loodusvarade hõlvamise projektidega," ütles Hague. "Venelased ei ole aga ilmutanud erilist huvi oma ressursside pakkumiseks välismaalastele suure allahindlusega. Nii on raske näha, kuidas pooled väga suurte tehingute puhul kokkuleppele jõuaksid."
    Mõned rahastust vajavad projektid on näiteks nafta- ja gaasijuhtmed Venemaa idaosas, 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste staadion ja muud rajatised, Krimmi infrastruktuur, ütles Hague.
    Lühiajaliselt saab Venemaa analüütikute hinnangul oma rahavajaduse kaetud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.