Omatoodanguga mõõnast draamata läbi

Peamiselt allhanketöid teinud Saaremaa paaditootja Alunaut OÜ tegevjuhi Mark Muru sõnul kuivas samal ajal omatoodete turuletoomisega kapitaalselt kokku allhanketellimuste maht. Ent kuna omatooted osutusid edukaks, tuldi suurema draamata läbi mõõna, kirjutab 1. augusti Äripäev rubriigis Tööstus.

Eelmise aastani tegutsesime peamiselt allhankeettevõttena, tootes kolmele Rootsi ettevõttele alumiiniumist mootorpaate ning teostades ka omatoodanguna eriprojekte. Möödunud aasta alguseks suutsime turule tuua ka omatoote, millest arenes tootesari ning selle kõrvale veel teinegi.

Ajastus oli väga hea. Samal ajal omatoodete turuletoomisega kuivas kapitaalselt kokku allhanketellimuste maht ning, kuna omatooted osutusid päris edukaks, tulime sellest mõõnast ka suurema draamata lihtsalt läbi.

Praegu läheb majanduskriisi tuultes ja mõjudega. Meie peamine senine turg, Rootsi, on madalseisus ja kui senini sihtisime peamiselt eraklienti, siis turuolukorrale oleme üsna edukalt otsinud leevendust nii kodumaistest kui ka välismaistest riigihangetest, kus pakumegi peamiselt ikka omatooteid. Oleme ka asunud aktiivselt tegutsema uutele turgudele sisenemiseks. Sihikul on Norra ja Saksamaa. Meil on soov ja vajadus pisut kasvada, kuid nii hästi läinud ei ole ja oleme suutnud vaid stabiilsena püsida.

Sõltuvalt aastast 50-95%. Allhankeperioodil leidsin esimese kliendi ise ja sealt edasi leidsid kliendid meid. Müügitööks suurt vajadust ei olnud. Omatoodete tekkimisel on müügitöö osatähtsus märkimisväärselt suurenenud ja ka selles vallas on tekkinud juba esimesed strateegilised plaanid.

Osaleme iga-aastaselt ka paadimessidel Soomes, Rootsis, Hamburgis ja Düsseldorfis. Eesti Väikelaevaehituse Liidu liikmetega oleme arutanud osalemist ühisstendidega ka Stockholmi ja Oslo messidel. Müügistrateegias on ka reklaamid trükimeedias ja teavitustöö sotsiaalvõrgustike kaudu.

Ettevõtte sihiks on olnud kolm tegevussuunda: allhanketööd nullist võtmevalmis tootmisbaasita tootjaile, eriprojektid suuremate jahtide ja mootorpaatide näol ning omatoodang mootorpaatide näol. Tänaseks on kõik need sihid saavutatud, kuid allhanketööde maht on eelmisel ja tänavusel aastal olnud väga väike, jäädes tänavuse aasta lõpuks heal juhul 25-30% juurde kogumahust.

Seeriatootmine on eriprojektide taustatööna olnud kogu aeg ahvatlev võimalus, kuid kahjuks ei ole meil sellist toodangut seni olnud, mida seeriatootmismahtudena oleks võimalik müüa. Omatoodangu tekkimisega on aga seeriatootmiseni jõudmine väikestes mahtudes ja mudelirivi väiksema ning soodsama otsaga võimalik.

Seni on parimal juhul olnud tegu väikeseeriatega ja enamuses siiski individuaaltootmisega, kus eriprojektid baseeruvad mingile ühisele alusele. Loomulikult on seeriatootmise puhul tootmise korraldamine, juhtimine ning varustus- ja logistikaahel tunduvalt lihtsam kui individuaaltootmise puhul. Töökorralduses oleme püüdnud ressursside kokkuhoiu mõttes pidevalt läheneda JIT-töökorraldusele (Toyota tootmisest pärit täppisajastuse süsteem), mis aga on osutunud kõike muud kui lihtsaks. Juhul, kui taustaks ei ole seeriatootmine.

Alumiiniumpaadid on pigem nišitoode ja nende suurim kasutajaskond paikneb Skandinaavias, Eestis, Kanadas, Venemaal ja mingil kummalisel põhjusel ka Austraalia ja Uus-Meremaa mõnedes piirkondades. Samas nendes levikupiirkondades on konkurents väga tihe ja kuigi laiatarbekaubana on selliste paatide turuosa võrreldes plastpaatidega suhteliselt väike, on turgudel juba selgelt välja kujunenud turuliidrid väga kõrge kvaliteeditasemega ja optimaalseks timmitud hindadega.

Peale sellise tootmisettevõtte loomist osutub alustamisest palju raskemaks esialgne ellujäämine vabaturul ja enda toodangule usalduse võitmine. Alunaudil on see ellujäämisetapp praegusel hetkel lõppfaasis, usaldusväärsus esmastel sihtturgudel on loodud ja loodetavasti on seda sealt juba uutele turgudele lihtsam edasi kanda.

Alumiiniumpaatide tootmine on keerulisem ja töömahukuse tõttu plastpaatide tootmisega võrreldes kulukam. Selle tulemusena on ka messidel näha, et alumiiniumpaadid on oluliselt kallimad kui turgu valitsevad plastpaadid. Sellest tingituna on turuosa väiksem ja samas konkurents väga tihe. Selleks, et turuossa sisse pääseda, tuleb olla teistest mingite parameetrite osas silmatorkavalt parem. Olgu selleks siis madal hind, kõrge kvaliteet või silmatorkavalt head kasutusomadused.

Eesti väikelaevaehitussektori üheks riskiks on suhteliselt kiire tootmiskulude kasv, mis lähendab meie tootmishindasid pidevalt Lääne-Euroopa omadele. Samas tulevad sealt vastu hästi bränditud ja pika ajalooga tooted, mis pikkade traditsioonidega tarbijaskonnalt tihti komistused kvaliteedis või toote omadustes andeks saavad. Tootmine on aga tihti viidud suures mahus tegelikult odavasse keskkonda allhankijate juurde.

Üheks laia kandepinnaga riskiks võib ka lugeda tööliste madalat või olematut kvalifikatsiooni - igasse uude töötajasse tuleb ühel või teisel moel investeerida kaudse või otsese koolituse näol. Palgatase peab kindlasti vastama oskustöölise palgatasemele, et tehtud investeeringu tulusid ei hakataks lõikama hoopis teisel pool Soome lahte ning siin ei peaks kõigega taas nullist alustama.

Kõige olulisem ja kulukam investeering oli uus tootmishoone Tornimäel (Saaremaal - toim), maksumusega veidi üle 600 000 euro, millest 49% andis PRIA. EASi 30% suuruse abiga täiendasime masinaparki.

Kindlasti tuleb ka tähtsaks ja oluliseks kuluks lugeda messidel osalemise ning selleks saadud erinevad toetused. Aga ka näiteks ilma toetusteta läbi viidud töötajate koolitamist Kuressaare Ametikoolis, mis toimus küll kooli poolt projektirahadega kaetuna, kuid kahe ja poole aasta jooksul oli iga teise nädala neljapäeval ja reedel tehases töö praktiliselt seiskunud, samal ajal kui kulud jooksid. Investeerisime oma inimestesse orienteeruvalt 120 000 eurot.

Ettevõtte alustamisel tehtud investeeringutel me toetusi ei kasutanud, käivitamiseks vajalikud investeeringud umbes 2 miljoni krooni (ligi 145 000 eurot) ulatuses tegime pangalaenude ja liisingute abiga ilma toetusteta. Esimene laenurahalaine on ka tänaseks juba edukalt ületatud ja lõpetatud.

***

Käsitöö maht suur OÜ Nauta MV juht Mart Perli

Meie kaatreid tuleks rohkem seeriatoodeteks nimetada. Kuigi igaüks eraldi valmib vastavalt konkreetsele tellimusele, on 80% ulatuses kõik paadid ühesugused.

Sellist laadi paate ei toodeta kusagil suurte seeriatena, käsitöö maht on suur ja tootjaid vähe, võrreldes näiteks plastikpaatide tootjatega.

Paadid müüme Rootsi. Kliendid leiavad meid, õigemini meie müügimehi Rootsis, peamiselt internetist. Paadid ongi mõeldud tavakodanikele igapäevaseks kasutamiseks ja seda ka kehvade ilmaoludega. Pisikese osa, alla 5% toodangust, moodustavad ka kodumaised tellimused, mis on enamasti seotud alumiiniumi keevitamisega.

Tänavune aasta tuleb pisut parem kui möödunud aasta, aga mitte nii hea, kui olid aastad 2010 ja 2011, mil tellimisi oli rohkem, kui ettevõte teha jõudis.

Töölaevu seeriatootmisena ei tee Baltic Workboats ekspordijuht Jüri Taal

Teenindame eritellimusi, aga võime samasuguseid aluseid ka 5-6 tükki toota. Eksport moodustab toodangust keskmiselt 80%. Enamjaolt leiame kliente ise. Klientidega töötame otse, aga reeglina jõuame lepinguni riigihangete tulemusena. Meie klientideks on 90-95% ulatuses riigiasutused või riigifirmad, kes opereerivad spetsiaalsete töölaevadega.

Viimase viie aasta jooksul oleme tehase tootmispindasid pea kaks korda suurendanud, lisaks on olemas oma sadam, kai ning spetsiaalsed tõstukid.

CVAlunaut OÜ Omanikud: Margo Karu, Mark Muru, Merle Muru, Olari Viljaste, Reimo Võting, Omar Neiland, Avo MaasikTöötajaid: 13Müügitulu 2013: 674 817 €Müügitulu 2012: 771 649 €Kasum 2013: 617 €Kasum 2012: 87 624 €

CVNauta MV OÜOmanikud: Mart Perli, Karl-Gunnar Håkansson, Tärnskär Batar ABTöötajaid: 7Müügitulu 2013: 182 245 €Müügitulu 2012: 146 699 €Kasum 2013: 41 199 €Kahjum 2012: 24 587 €

CVBaltic Workboats ASAsutatud: 2000. aastalAsukoht: SaaremaaOmanikud: Märten Vaikmaa, Margus VanaseljaTöötajaid: 109Müügitulu 2013: 20 440 000 €Müügitulu 2012: 23 300 000 €Kasum 2013: 3 100 000 €Kasum 2012: 3 600 000 €