Restoranitest: Grill ilma grillita ja kohvik ilma koogita

Just vaate pärast ma Lõvisüdame pea kogu väljakut katvast ringrestoranist valisingi – nagu Tallinnas, nii ka Tartus on raeplats üks suur joogi- ja söögikoht. Vaid erinevad õllelogod päiksevarjudel annavad aimu, kus lõpeb üks ja algab teine. Peale õlle reklaamis Lõvisüda aga veel ka Coca-Colat - nende logo kaunistas terrassipiirdeid ja vakstukaanelist menüüd.

Lõvisüda on korraga kohvik ja grill: kohvik-grill, nii on vähemalt sildil ja seda kinnitas ka kodulehekülg. Menüüs oli küll pastat ja pitsat rohkem kui grilli ja kooki, aga mina uskusin kirjapandut ja jäin grilli ning kohviku juurde: eelroaks grillitud kanafileega Caesari salat, pearoaks grillitud pihv, magusaks kook ja kohv.

Caesari salatiga läks nii nagu enamasti: jõulise ja tugevamaitselise Rooma salati asemel oli jääsalat, küüslauguse ja anšoovisega maitsestatud kastme asemel tavaline majonees. Aga veelgi vähem ühist, kui salatil Caesariga, oli pearoaks tellitud jahimehepihvil jahimehega. Millest on nii haruldane roog tehtud, ettekandja ei teadnud. „Ei tea, see on niisugune suur ja seda tellitakse palju. Soovitaksin küll, hästi paljud söövad seda“, oli kõik, mida ta ütelda oskas. Läks ja küsis aga siiski järgi ja nagu võis arvata, inimliha seal polnud, ainult sea ja veise oma.

Menüüs kirjutatult pruuniks grillitud jahimehepihv metsaseenekastme, marineeritud kirsstomati ja pepperoniga oli tegelikult kõige tavalisem kodukotlet, mis võis ju kunagi ammu ka grilli näinud olla, aga pärast seda oma lauakorda pikalt ootama pidanuna oli see kogu krõbeduse kaotanud. Kotleti lisandiks olid sügavkülmaleti külastajatele hästi tuttavad kartulikroketid - polegi värske kartuli hooajal neid ammu saanud - ja natuke marineeritud köögivilja.

Lõpetuseks siis kohv ja kook nagu kohvikus ikka. Alguses toodi kohv. Kohv jahtus, kooki ei tulnud ega tulnud. Aga Lõvisüdames on sellisele olukorrale nutikas lahendus: laua peal asuvas erilises seadmes on nupud, üks tellimiseks, teine arve maksmiseks. Nupule vajutamise järel ilmus ettekandja välkkiirelt, ainult et kooki ikka ei olnud. „Kook tuleb. Kõik tehakse järjest,“ manitses ta meid rangel toonil. Läks veel aega ja ta tuli tõesti. Ainult kui menüü lubas šokolaadikooki vanillikastmega, siis tegelikkus oli šokolaadi-pähklikook jäätise ja teelusikatäie millegi imelikult maitsetu, valge ja vedelaga, millel vanillikastmega polnud küll midagi ühist. Tahtsin teada, kust kook pärit, aga ettekandja teadis vaid: „Tuuakse kusagilt“.

Jõudsin järeldusele, et Emajõe Ateena esindusväljaku ja esinduspurskkaevu kõrval olevas kohvik-grillis võiks küll juua õlut ja võtta viina, suupistete valik on korralik - pelmeenid, kalmaarirõngad, praeleivad, krõbedad kanatiivad - kõik, mis pealehammustamiseks vaja, aga grilli ja kohvikut tuleb otsida kusagilt mujalt.