Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõude ressursid Eestit jõukaks ei tee

    Riigi jõukuse aluseks on loodus ja maavarad, Eestis lastakse aga arvestataval osal ressursist jõude seista, nenditi Paide arvamusfestivalil arutelus, mis vaagis metsanduse ja puidusektori panust Eesti jõukuse kasvatamisel.

    Kui kasutamata ressurss käiku lasta, võiks Eesti ekspordikäive tänase struktuuri juures kasvada poole miljardi euro võrra aastas, ütles Eesti teise suurima saetööstuse Toftan juht Martin Arula. Kui investeerida ja lisaväärtust tõsta, võiks efekt küündida miljardile eurole aastas. Maapiirkondades, kus töökohti napib, saaks puidusektoris juurde luua vähemalt 10 000 uut töökohta, rääkis Arula.
    Sektori ettevõtted aga ei investeeri, ehkki on praegu suhteliselt hästi kapitaliseeritud. Põhjuseks ebakindlus toorme kättesaadavuse osas. Eestis on jätkuvalt väga palju väikemetsaomanikke, kes pole oma metsa majandamise osas veel mingitki otsust teinud. Selliseid on üle poole kokku ligi 97 000st metsmaa omanikust. Samas näitavad rehkendused, et erametsamaalt võiks isegi mitte midagi tehes aastas tulu saada keskmiselt 130-138 eurot hektarilt. Kui tegeleda ka istutuse ja harvendusraiega, võiks maa tootlikkus vähemalt 30% tõusta, rääkis enam kui 30 aasta pikkuse kogemusega metsakasvataja Olavi Udam.
    Eestis seisab aga palju maad kasutamata. Lisaks väikemetsaomanike käes jõude seisvale maale on hulk maid, millele pole omanikku leitud, kellele maa tagastada, ja mida pole ka riigistatud. Siin ei ole jutt paarist protsendist vaid kümnetest protsentidest. See on saamata jäänud tulu.
    Arutluses nenditi, et Eesti puidusektor on olnud väga edukas ning suutnud taasiseseisvumise järel ala tootlikkust oluliselt tõsta. Esmalt palgimüügist saadud raha on investeeritud, et toota kõrgema lisandväärtusega tooteid. Sektoris on aga endiselt hulk kasutamata võimalusi, mis Eesti jõukusesse panustada võiks. Milleks näiteks importida Venemaalt kütust, kui selle asemel võiks näiteks riigiasutuste kütmisel kasutada kohalikult toodetud puiduhaket või pelleteid, tõi Arula näiteks. Sellise "rumal impordi" asemel võiks toetada kohalikke tootjaid ja kohalikku majandust. Nafta ja gaasiga kütmine tuleb tema sõnul rahva jõukuse arvelt.
    Oluline on seegi, milline on metsa kvaliteet, mis kasvab. Eesti kliimas, kus on head kasvutingimused kõrge kvaliteediga puidu tootmiseks, ei oleks mõttekas kasvatada energiapuitu. Seda peegeldab ka kasvava metsa kännuhind - energiapuul 6-8 eurot, palgimetsas 40-50 eurot.
    Arutelus osalenud leidsid, et maamajanduse mõju Eesti majandusele on alahinnatud. See on tegelikult ressurss, millel on suur lisandväärtus. Ja tegemist ei ole sugugi "eilse päeva" majandusharuga - tulevikumaterjalide n.ö edetabelis on esikümnes kaks puidupõhist materjali - nanotselluloos ja puitplastikud, rääkis Udam, nentides, et Eestile tuleb kasuks Soome naabrus, kus aktiivselt nende tulevikumaterjalide arendamise ja kasutamisvõimaluste otsimisega tegeletakse.
    Arula sõnul tuleks tõsta inimeste teadlikkust puidu kui materjali tulevikupotentsiaalist. "Puidu kasuks räägib see, et puidul on kõige väiksem ökoloogiline jalajälg," ütles ta. Ja tulu ei saa metsast üksnes metsa omanik vaid laiemalt kogu majandus. Arula sõnul tuleks Eestis metsa- ja põlluressursi kasutusest ja mittekasutusest rohkem rääkida ning avalikult arutelda ka Eesti maapõues olevate ressursside käiku laskmise võimaluste üle.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.