Mööblitööstustel 100 miljoni elanikuga koduturg

Puittooted hoiavad Eesti majanduses ja ekspordis kolmandat kohta ning mööbli leiab viiendalt kohalt, kirjutab 21. augusti Äripäev tööstuse rubriigis.

Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimehe Robert Pajussaare sõnul annab Eesti asend kõrgema ja madalama elatustasemega riikide piiril suurepärase arenguvõimaluse. “Erametsa killustatud omandistruktuuri tõttu ei saa Eesti metsa raiemaht tõenäoliselt väga kiiresti kasvada. Mida aga teha saame, on suurendada puidutoorme esmase ümbertöötlemise mahtu lähipiirkonna riikides, näiteks Lätis, Leedus või Loode-Venemaal, ning keskenduda Eestis lõpptoodete tootmisele,” märkis Pajussaar.

Allhanke kõrval tekkinud tugevad omatooted. “Oleme praegu astumas uude arenguetappi, kus lisaks allhankele on Eesti mööblitootjatel tekkimas omad tugevad tooted ja kaubamärgid ning seda mitte ainult suurtel tootjatel, vaid ka väiksematel. Tööstuste seadmed on tasemel ning suudetakse teha mõistliku hinna ja kvaliteediga, väljakutse seisneb just turunduses,” iseloomustas mööblitootjate klastri arendusjuht Andres Juhan Bernadt kujunenud olukorda.

Eesti metsa- ja puiduklaster on teinud viimase kümmekonna aastaga läbi kiire arengu. Soovitakse ennast võrrelda Põhjamaade metsa- ja puiduklastritega, mis on ühed konkurentsivõimelisemad maailmas, mis näitab julgust seada kaugeleulatuvaid eesmärke ning tahet töötada eesmärkide saavutamise nimel.

Ühistegevus aitab kulusid kokku hoida. Suures osas on klastri tegevused suunatud tootmisettevõtetele. Klastri põhimõte on ettevõtetevahelise ühistegevuse kaudu saavutada kas väljapääsu uutele turgudele, materjalide ühisoste, töötajate koolitamist või uute toodete arendust. Klastri osalisi ühendavad müüja-ostja suhted, sarnane tehnoloogia, sarnased tarbijad ja jaotuskanalid ning sarnane tööjõud.

“Näeme, et järgmise viie aasta jooksul on ettevõtete tootmisvõimsused kasvanud ning haritud erialaspetsialiste juurde tulnud. Liidu liikmete arv on suurenenud üle saja ning liikmetevaheline koostöö paranenud. Laiemalt on eriala ja valdkonna populaarsus kasvanud,” prognoosis Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor Herkki Kitsing.

Villu Pruulmann, Jalak OÜ omanik

Toodame täispuidust eritellimusmööblit. Praegu ekspordime umbes poole toodangust. Meie eksport on n-ö ühe kontakti põhine ehk meil on välisriigis oma inimene ehk partner, kes seal meie toodangut esindab. Ei saa öelda, et kontakti leidmine oleks olnud kerge või raske, alguse sai see juhusest.  Praegu me ekspordimahtu kasvatada ei plaani, pole nagu vajadust ja samas on see keeruline, kuna meie toodetava eritellimusmööbli puhul eeldab välisturul tegutsemine kindlasti inimest, kes meid kohapeal esindaks. Peame oma koduturuks siiski Eesti turgu.

Eesti mööblitootjad  tegutsevad edukalt välisturgudelKalla Mööbel on sisustanud rahvusvaheliselt tuntud Skype’i kontori.Standard on tuntud büroohoonete ja hotellide sisustaja nii Euroopa Liidus kui ka Venemaal.Woodman on kodumööblit tootev ettevõte, kus tooteid disainivad ja loovad suurte kogemustega disainerid ja tootearenduse meeskond ning toodangut eksporditakse kuni USA, Kanadani ja Jaapanini välja.Bellus müüb edukalt oma diivaneid üle Euroopa.Sarkop toodab eritellimusmööblit ja on teinud projekte hotellikettidele üle Euroopa.Kitman Thulema ekspordib praegu oma toodangut peamiselt Soome, Taani, Rootsi, Venemaale, Prantsusmaale, Lätti ja Leetu.75 protsenti Eesti mööblitööstuse toodangust läheb ekspordiks.

1. Hajutatud eksporditurud. Ühe selge trendina joonistub edukate eksportivate riikide puhul välja eksporditurgude mitmekesistamine, mis on osa globaliseerumise protsessist. Konkurentsis püsimiseks tuleb kasvatada tegevusmahtusid. Eksporditurgude hajutamine võimaldab maandada eksportööride riske ja teenida ka kõrgemaid kasumimarginaale. Euroopa edukad eksportöörid laiendavad praegu tegevushaaret Ameerika kõrval kaugematele turgudele, sh ­Aasiasse, Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse.

2. Vähem sõltuvust lähinaabritest. Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks on kõige olulisemad kaubanduspartnerid lähinaabrid. Samas muudab see Eesti ekspordi haavatavaks välisšokkidele, sest lähiturud reageerivad tihti vägagi sarnaselt.

3. Laiem haare. Eesti on seni teenimatult tagasihoidlikult esindatud näiteks Saksamaa, Suurbritannia, Šveitsi ja USA turul. Uute turgude hõivamine kujutab alati uusi riske ja seda eeskätt kaugemate turgude puhul. Ent leidub üha rohkem ka häid näiteid turutõkete ületamisest ja uute turgude hõivamisest. Näiteks mõned Eesti puitmajade tootjaid ja arhitektid teevad esimesi katsetusi Suurbritannia turul.

4. Tähelepanu tugevama tööturuga riikidele. Maailmamajandus on praegu veel ebaühtlase kasvuga ning jõulisemalt kasvavad eeskätt riigid, mida veab eratarbimine. Seega tasub potentsiaalsete turgude valimisel kindlasti konkurentsivõime kõrval hinnata tööturu väljavaadet. Tööhõive ja rahvastiku kasv on kaks näitajat, mis viitavad arenevale turule.

5. Teadmistepõhine lisandväärtus. Eesti IKT-sektori tugev potentsiaal võimaldab tõsta lisand­väärtust ka muudes sektorites. Teenuste sektor on praegu üks kiiremini kasvavaid harusid Skandinaavias.

Allikas: Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm, Tark Investor

Autor: Raigo Neudorf, Urve Vilk