Kui rahajanu ohustab armastust

Juba Mark Twain teadis, et rahanappus on kõige kurja alus. Investor ja rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare sellele vastu ei vaidle. „On üldtuntud fakt, et raha põhjustab peredes rohkem tülisid kui ükski teine teema,“ tõdeb ta. „Meie abikaasaga üritame suuremad otsused teha koos.“

USA majandusleht Wall Street Journal soovitab teiste näpunäidete hulgas, et kui ilmtingimata investeerima pead, siis tee seda eraldi ja parem on sellest kaasale mitte rääkida. Kui vaikimine kõne alla ei tule, siis tuleks investeerimisotsused teha vastavalt madalama riskitaluvusega partneri tõekspidamistele.

Kui mitmed pankurid noogutavad majanduslehe nõuannete peale peadki, siis suhteterapeudi ja koolitaja Sille Jõgeva hinnangul pole kumbki soovitustest ülemäära suhtesõbralik. „Saladused ei tee suhet tugevaks, sest need kipuvad varem või hiljem välja tulema ja võivad kahjustada suhet ka siis, kui rahaliselt on tulemus positiivne,“ toonitab ta.

Lisaks Jõgevale ja Roosaarele jagavad kommentaare Swedbanki investeerimise ja kindlustuste tugiteenuste osakonna juhataja Katre Uibomäe, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi, SEB Investeerimissuuna äriarendusjuht Ott Karma ja Danske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht Anneli Laugmaa.

Jaak Roosaare: Vastandid tõmbuvad ka raha puhul Tänavu uue tulijana Äripäeva koostatud investorite TOPi jõudnud väikeinvestor ja"Rikkaks saamise õpiku" autor

Öeldakse, et vastandid tõmbuvad ja minu meelest on rahaga sama moodi. Dave Ramsey (tuntud USA motivatsioonikõneleja ja finantsraamatute autor – toim) jagab paarid alati kahte rolli – „nerd“ ja „freespirit“. Ühele meeldib kulutada, teisele teha Exceli tabeleid ja raha säästa. Lahenduseks on aga rahast rääkida – isegi siis, kui üks osapool teeb lõviosa otsuseid, tuleks teist osapoolt kaasata. Riski võtmise osas peaks vaatama pere rahalist olukorda tervikuna – minu meelest on pere üks majanduslik üksus.

Meil on peres nii, et kuna mina olen riskialtim investor, siis hoolitsen rohkem aktiivsemate investeeringute eest. Abikaasa jällegi hoiab oma sääste arvelduskontol – perel tervikuna on riskiprofiil meie vanuse kohta optimaalne.

Usun, et pigem peaks investeerima see partner, kellele teema rohkem huvi pakub ja kes sellega rohkem kodus on. Samas peab teine osapool olema asjadega vähemalt laias pildis kursis ja paha ei tee ka mingi kokkuvõtlik kaust või tabel, kus on kõik pere kontod, investeeringud, laenud ja muu taoline kirjas. See kas on üks või mitu kontot, pole nii oluline.

Riskitaluvust võtaksin ma ka pigem selle järgi, mis ühiselt kokku lepitakse – madalam riskitaluvus tuleneb sageli teadmatusest või lihtsalt ignorantsusest antud teemas. Kui aga üks partner tahab investeerida futuuridesse ja optsioonidesse ja teine madratsi alla, siis oleks hea leida mingi kompromiss. Näiteks luua likviidne 6 kuu puhver, mis on madratsi all ja ülejäänuga siis võetakse suuri riske.

Kombinatsioon erinevast riskitaluvusest ja teadmistepagasist võiks investeerimisotsustele kindlasti veidi positiivset mõju anda, sest väiksemad kogemused aitavad mõnikord asju selgemalt näha. Üldiselt on hea soovitus see, et kui öösel hästi magada ei saa, siis on riski liiga palju võetud. Samuti see, et aktsiaturgudele investeeritakse vaid pikaajalist ja kannatlikku, vähemalt 3-5 aastast raha.

Mida kõrgem vanus, seda vähem on aega vigasid palgatööga heastada ja seda konservatiivsem peaks olema. Samas ei tähenda see, et 60-aastane inimene peaks kõik raha sularahas hoidma – on võimalik, et elad veel 30 või enam aastat ja seega peaks siiski olema aktsiaturgudele investeeritud. Ise pooldan rahavoogudel põhinevat investeerimist – ehk siis ostan investeeringuid, mis toovad mulle passiivset rahavoogu ja saadud rahavoo investeerin vähemalt 50% ulatuses uuesti edasi.

Raha teemal on kõige olulisem jõuda üksmeelele suurtes eesmärkides ja filosoofilistes küsimustes – kas meie pere jaoks on olulisem vaba aeg või palju ilusaid asju? Kas oleme valmis rohkem töötama, et saaksime rohkem kulutada? Kas pigem kulutame raha asjadele või elamustele? Teine oluline asi on, et mõlemad partnerid saaksid aru liitintressist ja sellest, et see on justkui kahe teraga mõõk ja võib sind terve elu vaesena hoida (maksmata krediitkaart) või aidata rikkaks saada (investeeringud).

Sille Jõgeva: Pere on nagu firma Imago suhteterapeut ja koolitaja

Paaridele, kellel on risti vastupidine investeerimisstiil või riskitaluvus, soovitaksin teineteist lõpuni ära kuulata, olles sealjuures avatud ja uudishimulikud. Pinged tekivad siis, kui asjadest ei räägita või siis, kui räägitakse, aga teineteist ei kuulata. Tavaliselt on nii, et erinevatel stiilidel on omad plussid ja miinused. Kahel inimesel kokku on rohkem infot ja kogemusi kui ühel. Parim valik sünnib, kui paaril on olemas teadmised, kuidas omavahelisest võimuvõitlusest minna koostöö tasandile ja luua protsess, mis peresuhteid ei lõhuks.

Rahaga ümberkäimise teema ja sellest tulenevad arusaamatused ning probleemid esinevad peaaegu igas peres, olenemata jõukuse tasemest. Eelkõige on tegemist erinevate hoiakute ja väärtustega ning ühise otsuse tegemine tekitab suuremaid või väiksemaid pingeid, mis omakorda tuleneb oskamatusest erimeelsusi lahendada. Oluline on mõista, et iga hoiaku tekkimisel on oma eellugu, mille algus võib ulatuda varasesse lapsepõlve või tingitud hiljuti läbielatud elumuutusest. Näiteks üks noor naine otsustas pärast vähidiagnoosi, et ta võtab iga päeva kui kingitust ja lubab endale parimat. Hiljem, kui ta oli haigusest jagu saanud ning talle oli tekkinud suhe ja pere, siis erinevused mehe arusaamadega olid suured. Mees soovis säästa tulevikuks ja naine jällegi tunda antud hetkest ja elust täit rõõmu. Kuna me ei tea, mis elu meile homme toob, siis pole meil ka õigeid ja valesid vastuseid. Teame, et meil on kaasas erinevad kogemused, väärtused ja hoiakud ning teadlikus suhtes oleks mõistlik teha otsuseid, mis suhet ei kahjustaks.

Paljud rahaga seotud probleemid saavad alguse sellest, et perel puudub ühiselt läbiarutatud ja kooskõlastatud eelarve. Tundub, et rahast ja sellega seonduvatest põhimõtetest pole meil kombeks rääkida ja arusaamatused on kerged tekkima. Teadmatus tekitab sageli segadust ja hirmu. Praktikas on ehk kõige ebameeldivamad olnud juhtumid, kus üks pool on avastanud, et teine pool on salaja võlgu või laenu võtnud. Kui sellised kogemused on olnud korduvad, siis on ka lahku mindud. Üldiselt pole lahkumineku põhjuseks raha ega erinevad suhtumised sellesse, vaid viis, kuidas neid erimeelsusi lahendatakse. Samuti ei sõltu see jõukuse ega hariduse tasemest, vaid siiski lihtsatest suhtlemisoskustest ja ebaefektiivsetest käitumismustritest.

Pere võib võrrelda organisatsiooniga ja nii nagu eksisteerib erinevaid firmasid, on ka erinevaid peresid. Kui firmal on kaks võrdset omanikku, siis ei tuleks hästi kõne alla, et üks teeb salaja investeeringuid ja teisele sellest ei räägi. Sama on peres, kus nähakse teineteist võrdsete partneritena. Teadmatus tekitab usaldamatust, stressi ja hirmu ka siis, kui me ei tea, et me ei tea. Ideaalis tuleks leida lahendus, mis sobiks mõlemale poolele kasvõi osaliselt või ajutiselt.

Kõige olulisemaks pean, et tähtsad otsused oleks eelnevat võimalikult põhjalikult läbiräägitud ja otsus ühiselt langetatud. Pigem võtta otsustamise protsessiks rohkem aega, kui hiljem kahetseda tekkinud arusaamatusi ja teravaid pingeid.

Katre Uibomäe: Mõistlik on hoida portfellid lahus Swedbanki investeerimise ja kindlustuste tugiteenuste osakonna juhataja

Kui investorite riskitaluvus erineb, siis mõistlik on hoida investeerimisportfelle eraldi. Põhjus seisneb suuresti investorite käitumises. Kõrgema riskiga varaklassidesse ehk peamiselt erinevate piirkondade aktsiatesse raha paigutades on investor valmis kõrgema tootluse nimel olema valmis kannatama ka portfelli varade suuremat kõikumist. Madala riskitaluvusega investor ehk peamiselt erinevate varaklasside võlakirjadesse panustaja soovib reeglina teenida suhteliselt stabiilset tulu. Ka ei soovi selline investor kaasa teha suuri hinnakõikumisi oma portfellis. Kui portfell on ühine, siis pigem tuleks lähtuda konservatiivsema investori riskitaluvusest. Vastasel juhul suurte turulanguste korral võib portfelli varade langus mõjutada ka suhte kvaliteeti. Turulanguse ajal võib madala riskitaluvusega investor soovida ebasobival ajal investeeringutest väljuda, samuti takistada uue raha investeerimist soodsal ajal. See omakorda mõjutab pikaajalist tootlust negatiivselt.

Meie töös ei ole sagedane, et abikaasad, kes tulevad koos nõustamisele on väga erinevate ootustega. Teadmised ja kogemused aitavad investoril paremini mõista oma otsuste võimalikke tagajärgi. Portfelli raha investeerides mõtleb investor tihti 1, 3, 7 aasta perspektiivis. Reaalne elu näitab, et väga suur osa nendest portfellidest hoitakse alles ka peale esialgu plaanitud ajahorisondi möödumist. Perena nõustamise võimalust kasutatakse Eestis siiski harva. Kui on ühine investeerimise eesmärk – lapsele iseseisva elu alustamine, kodu, maamaja või muu taoline, siis on ühine nõustamine mõistlik. Kuid silmas tuleb pidada, et Eestis on võimalus investeerida ühe inimese nimel. See tähendab, et perekontosid meil ei ole.

Ege Metsandi: ei tasu investeeringutest rääkida Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht

Kui omavahel on keeruline konsensuseni jõuda, siis esimese sammuna soovitame kindlasti pangas investeerimisnõustamisel käia. Inimestel on tihti madal riskitaluvus, kuna neil on vale arusaam riskidest ning keskendutakse varade lühiajalistele väärtuse kõikumistele, mille tõttu valitakse liiga madala riskiga investeeringud. Samal ajal unustatakse arvestada inflatsiooni mõjuga, mis pikaajaliste investeeringute puhul on väga oluline. Seetõttu peaks enne investeerimist ennast korralikult harima, eriti riskide teemal ja panga nõustajad aitavad seda teha. Kui peale nõustamist ei suudeta kokkuleppele jõuda, siis on kõige mõistlikum variant investeerida eraldi. Juhul, kui investeeritakse koos, siis tõusu ajal ei ole kõrgema riskitaluvusega inimene tootlusega rahul. Aga veel halvem olukord tekib turu languse ajal, kus madalama riskitaluvusega inimene võib investeeringutest väljuda kõige halvemal hetkel.

Eraldi investeerimisel tuleb siiski arvestada ühiste eesmärkidega. Kuid neid tuleks jagada nii, et madalama riskitaluvusega inimene investeerib lühiajalistel eesmärkidel ja kõrgema riskitaluvusega inimene pikemaajalistel. Sellisel juhul peaks varasid hoidma ka eraldi kontodel ja investeeringute tulemustest omavahel mitte rääkima. Praktika näitab, et üldjuhul käivad inimesed investeerimisnõustamisel üksinda.

Kui paar on abielus ning esitab ka ühise tuludeklaratsiooni, siis on igatpidi mõistlik kasutada ka ühist investeerimiskontot. Sellisel juhul aga peab arvestama sellega, et investeerimisstiil ja portfelli riskitase on ka ühine.

Erinevate riskitaluvuste kombinatsioon aga ei anna mingit mõju, sest kombineerides kaks erinevat riskitaluvust saab lihtsalt nende kahe keskmise riskitaluvuse. Näiteks kui ühel inimesel on madal riskitaluvus ja soovituslik varade jaotus on 20% aktsiad ja 80% võlakirjad ning teisel inimesel on kõrge riskitaluvus ja soovituslik jaotus 80% aktsiad, 20% võlakirjad, siis kombineerides saame jaotuseks 50/50, mis on keskmise riskitaluvusega inimestele soovituslik varade jaotus.

Üks hea variant on jätta kuni 10% oma investeerimisportfellist riskantsemate investeeringute jaoks. Sellisel juhul pole üldise investeerimisportfelli risk ebamõistlikult kõrge, kuid samal ajal saab kõrgema riskitaluvusega inimene oma teenimishimu rahuldada. Selliste investeeringute jaoks võib teha eraldi konto, et madalama riskitaluvusega inimene neid ei näeks.

Teine variant oleks investeerida eraldi erinevate investeerimiseesmärkide täitmiseks. Kusjuures madalama riskitaluvusega inimene investeeriks lühiajalistel eesmärkidel, milleks kasutatakse turvalisemaid instrumente. Kõrgema riskitaluvusega kaaslane aga investeeriks pikaajaliselt kasutades kõrgema riskiga varade jaotust ning rahuldades oma teenimishimu.

Ott Karma: Ühest rohtu pole SEB Investeerimissuuna äriarendusjuht

SEB lähtub nõustamisprotsessis konkreetse kliendi vajadusepõhisest nõustamisest. Seega esmajärjekorras kaardistatakse ära kliendi vajadused ning soovitatakse enne investeerimise juurde asumist veenduda, et kõik kliendipõhised olulisemad vajadused nagu piisav rahaline tagavara ootamatute sündmuste tarvis, oleksid eelnevalt kaetud. Kuna vastavad vajadused on klientide lõikes erinevad, siis ei ole siin ka ühest rohtu, et juhul kui te käitute just selliselt, siis on kõik teie tulevikumured lahendatud. Konkreetse tulemuseni jõutakse nõustamisprotsessi käigus ja vastavad tulemused on perede lõikes erinevad.

Investeerimiskonto raamistikku kasutada soovivatele isikutele antav peamine nõuanne on, et eelnevalt tuleb endale selgeks teha vastava raamistikuga seonduvad nüansid – vältimaks hilisemaid arusaamatusi maksuametiga.

Rahade paigutamisel tuleks teha vahet sellel, kas vastava raha eest soovitakse aasta pärast näiteks jalgratas soetada või kolmekümne aasta pärast pensionile jääda.

Teenimishuvi ja kogumise vahel konflikti iseenesest ei ole – seda muidugi juhul kui isik on enda jaoks lahti mõtestanud põhjused miks ta kas siis emba-kumba või mõlemat teeb.

Anneli Laugmaa: Tasub olla konservatiivne Danske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juht

Soovitame paaril, kellel on vastandlikud investeerimisstiilid ja riskitaluvus, leppida kokku oma pikema- ja lühiajalistes investeerimiseesmärkides. Tähtis on, kas kogutakse näiteks pikaajalisi pensionisääste, laste ülikooli minekuks vahendeid või hoopis kogutakse raha eluaseme ostu sissemakseks lähiaastateks. Kokku tuleb leppida portfelli osakaalud, et missugune osakaal portfellist investeeritakse riskantsematesse ning mis osa turvalisematesse instrumentidesse.

Investeerimisotsused soovitame teha pigem madalama riskitaluvusega partneri tõekspidamise poole ja olla liigsete riskide vältimiseks otsuste tegemisel konservatiivsusesse kalduv. Vastasel korral võib küll potentsiaalselt enam võita pikemas plaanis, kuid vahepealsed investeeringu väärtuse kõikumised võivad tuua liigseid pingeid pereelusse.

Seoses otsese nõudluse puudumisega ei ole Danske Bankis võimalik avada ühist investeerimiskontot. Kui on tegu ühtse leibkonnaga, kes oma ühised eesmärgid kokku on leppinud, siis ei ole meie hinnangul probleeme ka teha investeeringuid ühe pereliikme nimel oleval investeerimiskontol, millele on mõlemal ligipääs. Samuti välditakse sel viisil tegutsedes liigseid teenustasude maksmist.

Enamasti teeb siiski otsuseid konkreetse raha kohta üks inimene perekonnast. Või kui tulevadki kliendid üheskoos panka, siis leitakse kompromiss kergesti ning meie praktikas on selleks enamasti „kuldne kesktee“ ning ei valita üht või teist äärmust.

Rääkides inimeste vanusest, siis tavareegel ütleb, et mida vanemaks inimesed saavad, seda konservatiivsemaid valikuid nad ka teevad. Noored, kelle investeerimisaeg on pikem, võivad võtta mõnevõrra rohkem riske ning jahtida kõrgemat tootlust. Kuid inimeste riskitaluvus on erinev ja selle väljaselgitamiseks on vajalik läbida pangas vastav test, et objektiivseid tulemusi näha.