Maakohtusse jõudis vähem kriminaalasju

Justiitsministeeriumist saadud kohtute infosüsteemi andmetel saabus 2013. aasta esimesel kuuel kuul Harju maakohtusse 1775 kriminaalasja, selle aasta samal perioodil aga 1546 kriminaalasja. Vähenemine on 229 kriminaalasja ehk 13 protsenti.

"Kohtusse saadetud kriminaalasjade arvu vähenemine on seletatav peamiselt suurte personalimuudatustega prokuratuuris. Mitmed Põhja ringkonnaprokuratuuris töötanud prokurörid vahetasid töökohta, kas ametikõrgenduse tõttu prokuratuuri sees või asusid tööle kohtus, justiitsministeeriumis ja mujal. Sellepärast jagati ka prokuröride tööülesanded ümber, mis nõudis paljudelt uude valdkonda sisseelamist," selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste.

Tema sõnul on teistesse prokuratuuridesse tööle läinud inimeste ja töölt lahkunute asemele võetud teenistusse kümme uut prokuröri abi, kes läbisid kõigepealt õppeteenistuse ja on alles alustanud iseseisvat tööd.Põhja ringkonnaprokuratuuris on praegu tööl 66 prokuröri, mistõttu moodustavad kümme inimest kogu töötajaskonnast päris suure osa. Lisaks on Põhja ringkonnaprokuratuuris täitmata üle kümne prokuröri ametikoha, mille jaoks ei ole eelarves raha ette nähtud.

Ülviste märkis ka, et mõnes valdkonnas on inimesi puudu ka uurimisasutustel ning piiratud ressursi  tingimustes on varasemast veel rohkem keskendutud prioriteetsetele valdkondadele, mis on tavaliselt ka sisult keerulisemad ja ajamahukamad, kuid nii suuri "numbreid" ei anna.

"Prioriteetideks on muu hulgas rasked isikuvastased kuriteod, organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, narko- ja maksukuritegevus, aga ka laste vastu ja alaealiste poolt toime pandud kuriteod ning lähisuhtevägivald. Alaealiste toime pandud kuritegude ja lähisuhtevägivalla puhul on samas sageli õigem kohtuväline lahendus, olgu selleks siis alaealiste komisjoni saatmine, lepitusmenetlus või oportuniteet. Nende võimaluste kasutamine on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, mis on omakorda vähendanud kohtusse jõudvate asjade arvu," lisas Ülviste.