Ettevõtete makstud maksud iga kvartal avalikuks

11. veebruar 2014, 00:00

Rahandusministeerium valmistas kaubandus-tööstuskoja initsiatiivil ette seadusemuudatuse, mille jõustumisel hakkab maksuamet kord kvartalis avalikustama juriidiliste isikute ja ­FIEde tasutud kõigi maksude koondsummasid. Ministeerium saatis vastava eelnõu kooskõlastusringile eile õhtul.

Eelnõu paneb ette, et maksu- ja tolliameti kodulehel hakkab kord kvartalis ilmuma nimekiri ­juriidilistest isikutest ja füüsilisest isikust ettevõtjatest koos kõigi nende tasutud maksude koondsummaga. Arvestus oleks kassapõhine. Avaldatav teave näitaks, kui palju on isik panustanud riigieelarvesse, ütleb seaduseelnõu seletuskiri.

Maksud lüüakse ühte patta. Avalikustatavas maksusummas liidetakse kõik riiklikud maksud, sh töötajate brutopalgas sisalduv füüsilise isiku tulumaks. Lisaks riiklikele maksudele arvestatakse ka töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni makseid. Kui eelnõu vastu võetakse, avalikustatakse esimesed maksusummad tänavu kolmanda kvartali lõpus.

“Kaubanduskoja arvates on aeg küps selleks, et avalikustada suuremad maksumaksjad ettevõtted,” kommenteeris koja juhatuse esimees ja ehitusettevõtja Toomas Luman. Ta lisas, et kuna avalikustatakse kõigi maksude summa, siis ei saa see riivata kellegi ärihuve, sest maksude jaotus jääb saladuseks. “Arvame, et avalikkusel on õigus teada, kelle maksetest riigieelarve täitub,” märkis Luman. Seaduskuulekaid ettevõtjaid ei peaks kavandatav seadusemuudatus küll halvasti üllatama, leidis ta.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et talle imponeerib väga, et ettevõtjatelt endilt on tulnud selline idee ja toetusavaldus ausale konkurentsile. Nii ei jää vale muljet, nagu oleks see valitsuse ühepoolne huvi, märkis minister.

Niisugune maksude avalikustamine töötab ­Ligi sõnul näiteks Taanis ja Leedus ning seal on isegi auasi maksupanusega nähtav olla. “Loodan, et ka meil nii läheb, see võiks olla avalikkusele meeldetuletus, et oma riik püsib ettevõtjate ja kodanike maksudel, ning tõsta ka ettevõtjate enamasti alahinnatud positsiooni ühiskonnas,” sõnas Ligi.

Leht töötaks autahvlina. Ka eelnõu seletuskiri kiidab Leedu kogemust, tuues välja, et maksude summasid jälgivad seal nii konkurendid kui ka ajakirjandus. “Niinimetatud edetabeli tipus olevad ettevõtjad on ühiskonnas selgelt tunnustatud. Kokkuvõttes on maksude maksmine muutunud populaarsemaks, kohati juba võistluseks – kes maksab rohkem,” seisab eelnõus.

Ettevõtja ja kunagine Hansapanga asutaja Jüri Mõis ütles, et teda kirjeldatud kavatsus ei pahanda. “Täitsa okei. Minul sellega mingit muret pole, ettevõtjale see ka tüli ei tee ja korraloomisest oleme kõik huvitatud,” oli Mõisa esimene reaktsioon. Mõis ei usu siiski, et selline meede maksulaekumisi mõjutama hakkab. “Mingil määral võib-olla esimeste kohtade omanikud hakkavad seda tõesti ­autahvlina võtma, mine sa tea,” lisas ta samas. Mõis selgitas, et ettevõttel ei ole konkreetset nägu. “Kui hakataks isikustama, et kes on rohkem maksu maksnud, siis selle hääl peaks nagu kõvemini kõlama ka, aga seda kardab poliitiline süsteem ju kõige rohkem,” märkis Mõis, kes pooldab füüsiliste isikute tulude avalikustamist sarnaselt Soomega.

Mõisa sõnul tuleb pöialt hoida, et poliitikud ja ametnikud järjekordset maksu-uuendust avalikkusele õigesti müüksid. “Ma tunnen nende pärast hirmu, kuna nende varasemad teod maksu-uuenduste tutvustamisel on olnud väga konarlikud,” viitas Mõis ja tõi näiteks ettevõtetele ostetavate ­autode käibemaksutagastuse piiramise idee, mis tema arvates oli väga õige ja vajalik, kuid täiesti valesti presenteeritud ja seetõttu rikutud.

Mõis tõi välja, et maksumaksjate pingerivi võib olla ka enese võõraste sulgedega ehtimine, sest näiteks käibemaksu saavadki kinni pidada ainult teatud ettevõtjad. “Kui mina ostan leiva ja maksan selle eest koos käibemaksuga, siis Prisma paneb selle oma autahvlile,” näitlikustas Mõis.

Ka rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juht Lemmi Oro selgitas, et näiteks tublid eksportöörid ei maksa riigile käibemaksu, sest ekspordivad 0-käibemaksuga. Samuti võib vaielda, kas füüsiliste isikute ehk töötajate tulumaks peaks kajastuma ettevõtete makstud maksude võrdluses. Samas saab iga ettevõtja Oro sõnul selgitada, kuidas tema makstud maksud kujunesid.

Eksportiva tööstusettevõtte Wendre juhatuse esimees Vahur Roosaar suhtus juriidiliste isikute tasutud maksusummade avalikustamise ideesse leigelt ja huumoriga. “Esimese emotsiooni pealt võin öelda, et kui see kellelegi huvi pakub, siis võtku ja avalikustagu,” sõnas Roosaar. Sarnaselt Mõisaga ei uskunud ta aga, et selletaoline avalikustamine olulist mõju avaldab, kuna ettevõtted on väga erinevad. “Kui kõik maksud kokku pannakse, siis selle ühe numbri alusel on päris keeruline põhjapanevaid järeldusi teha. Võrreldakse niivõrd erinevaid asju,” märkis Roosaar. Ta lisas, et võib-olla viskaks sellisele võrdlusele pilgu peale küll, kuid ülearu huvitatud ta sellest edetabelist poleks.

Aitaks vähendada maksupettusi. Jürgen Ligi nentis, et kuigi kaubanduskoda on asja oma liikmeskonnas arutanud, ei saa olla kindel, et idee kriitika alla ei satu. Ta loodab siiski, et võimalik ebakõla majandustegevuse ja maksupanuse vahel väärib avalikkuse kontrolli ja aitab ebaausa eelise otsimist vähendada. “Kui palju, ei julge pakkuda, aga kombinatsioonis teiste maksupettuste vastaste algatustega võib kogutulemus olla selline, mis lubab olla julgem näiteks tööjõu maksukoormuse vähendamisel,” vihjas Ligi.

Koos eelkirjeldatud seadusemuudatusega tahetakse maksukorralduse seaduses pikendada maksude tagastusnõude kontrollimise esmast täht­aega seniselt 30 kalendripäevalt 60 päevale. Pikem võimalik kontrolliperiood rakendub jõustumisel kõigile tagastusnõuetele, sh enammakstud käibemaksu tagastamisele. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhi Lemmi Oro sõnul puudutab pikem kontrolliaeg neid ettevõtteid, kelle ajalugu on maksuametile võõras.

 

Taust

  • Loob ametile ettevõtjatega ühise infovälja

Marek Helm, maksu- ja tolliameti peadirektor
See on olnud ettevõtjate esindajate algatus, mida tuleb tunnustada. Tihti räägime majanduskeskkonna hindamisel ettevõtjatega erinevat keelt just seetõttu, et tegutseme erinevates infoväljades. Pean silmas seda, et samal ajal, kui meil on täpne ülevaade ettevõtjate tasutud maksusummadest, põhineb ettevõtjatel see pilt tihtipeale vaid meedia­ruumis loodud kuvandil. Nii võibki tekkida olukordi, kus tõesti tugevalt maksude laekumisse panustanud ettevõtjad on teenimatult tagaplaanil võrreldes nendega, kelle panus on leebelt öeldes tagasihoidlik.

 

Taust

  • Esimene kord võiks olla 10. oktoobril

Maksukorralduse seadusse tahetakse lisada lõige, mille kohaselt avaldab maksu- ja tolliamet edaspidi veebilehel maksukohustuslaste tasutud riiklike maksude, kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summad kassapõhises arvestuses. Riiklikud maksud on tulumaks (nii füüsilise kui ka juriidilise isiku tulumaks), sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks.
Summad avaldatakse kord kvartalis. Avalikustamisel võetakse arvesse kalendriaasta jooksul tasutud summad kassapõhiselt ja kumuleeruvalt. Avaldatav teave näitab, kui palju on isik panustanud riigieelarvesse. Tasutud summadest arvatakse maha maksuhalduri rahuldatud tagastusnõuded.
muudatused jõustuks 1. juulil.
Andmed avaldatakse igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks aasta algusest summeeritult. Esimene avaldamine on tänavu 10. oktoobril kolmanda kvartali kohta.

Allikas: seaduseelnõu seletuskiri

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. February 2014, 19:49
Otsi:

Ava täpsem otsing