Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kinnisvarapidu saab varsti otsa

19. märts 2014, 00:00

Kinnisvarahinnad on sujuvalt ülespoole kerinud, ka kallimad korterid lausa haaratakse käest. Kuigi pakkumise vähesus kergitab hindu, ei usu kinnisvaraarendajad selle peo jätkumisse.

“On aina selgem, et senine suur hinnatõus ei saa enam jätkuda, sest see lülitab järjest rohkem välja potentsiaalse ostjaskonna võimalusi kinnisvara soetada,” märkis Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

Veebruaris jätkus Tallinnas kinnisvara hinnatõus, müüdud korterite ruutmeetri mediaanhind kerkis 1312 eurole. Võrreldes jaanuariga tõusid hinnad 1,8% ja aastaga 24%.

Liiga suured hinnaootused. “Kõige probleemsemaks on muutunud magalate ning ka mujal asuvate paneelmajade korteriturg, kus hinnatõus on olnud suurim. Hinnaootused on muutumas juba liialt optimistlikuks ning pakkumishinnad hakkavad jõudma uusarendustele aina lähemale. See on tekitanud aina suurema hulga müügipakkumisi, mis portaalides jõude seisavad,” analüüsis Vähi kinnisvaraturu olukorda Uus Maa blogis.

Endover Kinnisvara teatas mõni päev tagasi, et müüs kõik Tallinnas Raua ja Vilmsi tänava nurgal asuvad Kadrioru Residentside korterid ja äripinnad enne  maja valmimist ruutmeetrihinnaga 2000–3600 eurot. Ettevõtte juhi Robert Laua sõnul oli tegemist kindlale sihtgrupile  suunatud korteritega ja selles sektoris ta hüppelist kasvu ei näe. “Meie Raua 34 korterelamu puhul mängis müügil suurt rolli see, et Kadrioru kanti polnud ammu midagi tehtud ja me teadsime, et seal on olemas huvi ka suuremate korterite vastu,” märkis Laud. Tema sõnul ostetakse kortereid, sh selliseid kallemaid kortereid, peamiselt pangalaenuga.

Sel aastal väike tõus või paigalseis. Laua sõnul on praegust hinnatõusu toetanud ka pangad, sest laenuvõtmise võimalused on täiesti olemas. “Samuti reaalpalga kasv. Kuid ma ei arva, et selline hinnakasv on jätkusuutlik. Juba hakkab tekkima situatsioon, kus reaalpalga eest omandatav võimalik ruutmeetrite hulk Tallinnas väheneb. Seetõttu ei prognoosi me hinnatõusu jätku,” rääkis Laud.

Tema hinnangul on Tallinnas hinnatõusu vedanud 3–5 suurprojekti ja need kliendid, kellele need suunatud on, raha ei loe. “Kuid enamik meie ostjaskonnast on ju ikkagi hinnatundlik. Ostjaskonna hinnatundlikkus juba ise ka ei lase hinda muudkui kergitada,” rääkis Laud.

Samas nentis ta, et hinnad ei hakka langema ka seetõttu, et uute korterite pakkumine on suhteliselt piiratud. Laua hinnangul on praegu inimesed nõus pigem veidi peale maksma ja ostma korteri kas täielikult renoveeritavas või uues elamus. Kuna pakkumine ei ole aastataguse ajaga võrreldes palju suurenenud, siis on see lasknud Laua sõnul hindadel ka tõusta. “Kuid ma arvan, et sel aastal on kasv 5%, mitte rohkem, ja see oleneb ka piirkonnast. Mõnes piirkonnas võib see olla rohkem, kuid mõnes piirkonnas ei tule võib-olla sedagi,” lisas Laud.

  • Swedbank: hinnakasv ei saa selliselt jätkuda

Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik märkis, et viimase aja kiire hinnakasv on tingitud tugevast nõudlusest ja vähesest pakkumisest.

“Avatud turu, informatsiooni vaba liikumise ja kõrge konkurentsi kontekstis on tegemist ajutise ja ebahariliku olukorraga. Hinnakasv ei saa selliselt jätkuda. Vanasõna ütleb, et tark ei torma. Mitu korda sama reha peale astuda ei ole mõttekas,” rõhutas Viik ja lisas, et asjalik ostja teeb vajadustele ja võimalustele vastava kaalutletud otsuse.

SEB Panga eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimase hinnangul ostetakse kodusid erinevatest hinnaklassidest. “Väga kõrge ruutmeetrihinnaga kortereid finantseeritakse ilmselt sagedamini ostja enda vahenditest või kasutatakse päris suurt omafinantseeringut. Laenu andes pöörame kindlasti tähelepanu ka sellele, kas finantseeritava kinnisvara hind on kooskõlas üldise turutasemega,” märkis Messimas ja lisas, et väga kallite korterite puhul nõutakse teinekord ka tavapärasemast suuremat omafinantseeringut.

Kodulaenude võtmine on selle aasta esimestel kuudel olnud Messimase hinnangul veidi aktiivsem kui eelmise aasta samal ajal. “Kuid suurt kasvu praegu veel märgata ei ole. Tõenäoliselt elavneb turg aprillis-mais. Kodulaenude võtmine kindlasti ei kahane, kuid väga hoogsat kasvu selleks aastaks ennustada ei julgeks,” lisas Messimas.

 

Kommentaar

  • Tõusu suurus sõltub uute korterite arvust

Monica Meldo, Rime Kinnisvara Vahendus ASi tegevjuht:
Eelmisel aastal tõusid hinnad keskmiselt 15–20%, sel aasta sõltub tõus sellest, kui palju tuleb uusi pakkumisi peale. Hinnatõusu põhjus on seni olnudki nõudluse kasv ja uute pakkumiste nappus. Mullu ehitati 1200  uut korterit, nõudlus on praegu aga 2000–3000 juures.
Seda aastat on raske prognoosida, sest ei tea veel, kui palju uusi arendusi kokku tuleb. Ehituslube on välja antud palju, kuid kas arendajad nendega sel aastal ka välja tulevad, ei oska veel öelda.
Vanade korterite pakkumiste arv on vähenenud, kuid nõudlus jällegi suureneb. Inimeste kindlustunne kasvab ja on asutud raha kinnisvarasse paigutama. Ka see toetas mullust hinnatõusu. Kui sel aastal tuleb normaalses koguses uusi pakkumisi, siis ei tohiks enam nii suurt hinnatõusu tulla, hinnad võivad isegi paigale jääda. Hinnalangust ma aga ei näe.

  • Hinnatõus hakkab aeglustuma

Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Statistiline hinnatõus kestab seni, kuni tehingute kogu­arvus on ülekaalus kallimad korterid. Kuna kasv on olnud kiire, siis näeme üha kõrgemaid pakkumishindu, mis on tekitanud aina suurema hulga kortereid, mida ei saa sellise hinnaga müüa. See puudutab kõige enam just “mägede” kortereid.
Nii hakkame nägema rohkem tehinguid asumites-linnaosades, mis pole praegu veel väga populaarsed, ning müüjad, kellel on tõesti vaja müüa, on nõus pidama hinnaläbirääkimisi. Seetõttu hakkab ka statistiline hinnatõus aeglustuma. Kokku prognoosime 10% hinnatõusu. Aasta alguses on kasv kiirem, lõpupoole rahulikum.

 

Tasub teada

  • Tallinlase korteriostu jõud vähenes

Eluasemete kättesaadavus paranes 2013. aasta IV kvartalis nii Riias kui ka Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas, näitas SEB eluaseme ostujõu indeks.
Tallinlane sai osta 42,4ruutmeetrise korteri, mis on 11 m2 võrra väiksem kui aasta eest.
Riia elanik sai osta endale 50,5ruutmeetrise korteri, mis on 0,9 m2 enam kui 2012. aasta lõpus.
Vilniuses oli keskmise palga saajal võimalik osta 40,3ruutmeetrine korter ehk ruutmeeter suurem kui aasta eest.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. March 2014, 19:28
Otsi:

Ava täpsem otsing