Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Bioenergiaküla  toodab sooja ja elektri loomade abil

26. märts 2014, 00:00

Kesk-Saksamaal asuva Jühnde küla 750 elanikku saavad oma tubadesse nii valguse kui ka soojuse lehmade ning sigade abil, sest sooja ja elektrit toodetakse biomassist.

Jühnde küla oli Saksamaal esimene, kus mindi täielikult üle kohalikel loodusressurssidel põhinevale sooja- ja elektritootmisele. Tegu on n-ö Saksamaa näidisprojektiga, mida iga aastal külastab tuhandeid inimesi ning veebruaris jõudis sinna ka delegatsioon taastuvenergiast huvitatud eestimaalasi.
Eestlasi võõrustanud sihtasutuse Euronatur
poliitikadirektor Lutz Ribbe rääkis, et asja mõte oli tagada kogukonnale täielik sõltumatus fossiilsetest kütustest ja imporditavatest energiaallikatest. “Ettevõtmine sündis tänu üheksale põllumajandusettevõttele, kellel kokku on 500 lehma ja 150 siga, ning ülejäänud kogukonna aktiivsele koostööle. Põllumaad on selle projekti jaoks 1300 hektarit ja metsa 800 hektarit,” sõnas Ribbe.
Kõik sai alguse Göttingeni Ülikooli ideest teha näidisprojekt külast, kes varustab ennast ise energiaga. Jühnde küla valiti välja eelkõige seepärast, et seal olid olemas lähedalasuvad põllumajandustootjad, kellel oli piisavalt maad, kus erinevatel aastatel kasvatatakse erinevaid kultuure – kord maisi, kord rapsi ning rohttaimi. Projekti käivitades oli oluline, et biogaasijaama toorme transpordikulud oleksid võimalikult väikesed ja transporditeed lühikesed. Lisaks oli külas palju aktiivseid ja asjast huvitatud elanikke.

Neli aastat ettevalmistusteks. Jühnde bioenergiaühistu tegevdirektori Heiko Lohrengeli sõnul alustati projektiga 2001. aasta jaanuaris. Esimesteks sammudeks olid infokoosolekud kohalikele, et kaasata projekti kogu küla. “See, nagu hiljem selgus, oli kogu asja juures kõige keerulisem, sest teema oli 10 aastat tagasi liiga uus. Käisime ise kodudes asju selgitamas, meie meeskonnas oli ka psühholoog. Lõpptulemus oli hea, 2002. aasta sügisel sõlmisime 70% külarahvaga lepingud energiaühistuga liitumiseks. Ühistuga liitus 195 liiget 147 majapidamisest,” rääkis Heiko Lohrengel.
“Aasta hiljem saime korda dokumentatsiooni ja 2004. aasta  sügisel võtsime vastu otsuse alustada ehitustegevusega. 2005. aasta septembris alustati siin energiatootmisega, ning nüüd oleme niikaugel, et toodame aastas 6500 MWh soojusenergiat ja 5000 MWh elektrienergiat. Soojustrassi rajamiseks külla paigaldati 5,5 km torustikku, mille abil jõuab elanikeni nii toasoojus kui ka soe vesi,” kirjeldas Lohrengel.

Varuks peab olema ka plaan B. Jühnde bio­gaasijaamas kasutatakse soojus- ja elektrienergia koostootmisel toorainena vedelsõnnikut, maisisilo ja rohumassi. Talvekuudeks on paigutatud biogaasijaama soojavarustuse tagamiseks lisakatel, mida köetakse oma metsast pärit hakkpuiduga.
Talvel tuleb biomassist umbkaudu 60% energiast, puiduhakkekatla abil saadakse lisaks 35%. Puuduoleva 5% tagab õlikatel, mida kasutatakse siis, kui külma on alates  10 kraadist. “Sellel katlal on eelkõige turvafunktsioon, kui süsteemiga peaks midagi juhtuma. Suvel ülejääva energia kasutame ära hakkpuidu kuivatamiseks,” lisas Heiko Lohrengel.
“Turvavariandi omamine on ülioluline! Nendes regioonides Saksamaal, kus on rohkem biogaasijaamu, on hangitud piirkonda n-ö teisaldatavad ehk ratastel katlad, mis on kohal umbes 3–4 tunni jooksul. Seni ei ole aga seda õnneks vaja läinud,” ütles Lutz Ribe.

Biogaasist saadav energia pole odav. Jühnde bioenergiaühistu tegevdirektor Heiko Lohrengel rääkis, et projekti investeeriti 5,4 miljonit eurot. “Ühistu liikmed ise panustasid 0,5 miljonit eurot, krediiti võtsime 3,5 miljonit eurot ja erinevad fondid investeerisid meie ettevõttesse 1,5 miljonit eurot.”
Luts Ribe sõnul on biogaasist energia tootmine kallim, kõige soodsam on päikese- ja tuuleenergia tootmine. Ka Jühndes on kasutusel mõned päikesepaneelid.
“Me ei ole praktiliselt midagi teeninud, ühel aastal on õnnestunud saada väikest tulu, põhjuseks on mõned tehnilised probleemid, mille likvideerimine on olnud kallis. Samas ei ole me ka raha kaotanud ja kindlasti on meie küla elanike elu läinud paremaks ja mugavamaks,” ütles Heiko Lohrengel.

  • Taastuvenergia sektor on toonud Saksamaale 400 000 uut töökohta

Erinevalt Eestist on Saksamaal taastuvenergiaprojektid enamasti kohalike energiaühistute algatatud, olgu siis tegu päikese- ja tuuleparkide, biomassi või hakkpuiduga. Kõige aktiivsem on taastuvenergia-alane ühistegevus sooja tootmises kohalikesse kaugküttevõrkudesse, mis toimub eelkõige lähiümbrusest pärit biomassi ja hakkepuidu baasil. Eriti oluliseks peetakse nii toodetud elektri- kui ka soojaenergia ära kasutamist. Tänu taastuvenergia kiirele levimisele Saksamaal on juurde tekkinud üle 400 000 uue töökoha.
Veebruaris käis Saksamaal asja lähemalt uurimas seltskond taastuvenergiast huvitatud eestlasi, et oma silmaga näha, kuidas sakslased ses vallas on majandanud, õppida nende edulugudest ja vigadest ning arutada taastuvenergia tootmise võimalikkuse, tasuvuse ja keskkonnamõjude üle.
Ühiselt külastati Jühnde bioenergiaküla, kus nii elekter kui soe saadakse biomassist. Tegu on n-ö Saksamaa näidisprojektiga, mida iga aastal külastab tuhandeid inimesi.

 

Tasub teada

  • Kui on olemas:

100 lehma – saab toota sõnnikust umbes 15 kW energiat.
10 hektari energiataimede baasil saab toota 20–30 kW energiat.
1 tonn läga, kuivainesisaldusega 10%, tagab 15 m3 metaani tootmise.
1 tonnist maisisilost saab 100 m3 metaani.

Allikas : www.dbfz.de

 

Mis on mis 

  • Biogaas on taastuv kütus

Biogaasi kasutamine fossiilsete kütuste asendamisel vähendab suurel määral kasvuhoonegaaside suurenemist atmosfääris.
Biogaas koosneb 50–70 protsenti metaanist (CH4), 30–40 protsenti süsinikdioksiidist (CO2) ja N2, O2, NH4, H2S.
Biogaasi saadakse biomassi anaeroobse kääritamise teel. Biomassi saab jagada põllumaal kasvavaks biomassiks nagu hein, teraviljad, õlikultuurid, võsa ja tootmises tekkivaks biomassiks nagu sõnnik, reoveemuda ning orgaaniliselt lagunevad jäätmed.
Biogaasi kütteväärtus jääb enamasti vahemikku 5–7 kWh/m3.
Biogaasi tootmisjääki saab kasutada väetisena põllumaadel. Erinevate uuringute alusel paraneb taimedele toitainete kättesaadavus käärimisjäägist isegi kuni 10% võrreldes lägaga.

 

Pane tähele

  • Kui mõtled biogaasijaama rajamisele

Selleks, et biogaasijaamast saaks piimafarmi juurde efektiivselt integreeritud osa, on planeerimise faasis oluline kompleksselt vaadelda:
- toorainete ressurssi ja omadusi;
- eeltöötluse võimalusi ja vajadust;
- piimafarmi sõnnikuhoidlate süsteemi;
- olemasolevat laotustehnikat ja perspektiivi;
- kääritusjäägi väetusomadusi, väetusplaani ja nende vastavust erinevate kultuuride hooajalise toitainete vajadusega.

Allikas: Peep Pitk, MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon

 

Loe lisaks

www.bioenergiedorf.de

 

Kommentaar

  • Jühnde on hea näide koostööst

Alari Kirt, Tapa vallavanem

Saksamaa külastus oli väga õpetlik, nemad on meist kaugel ees koostöö tegemise oskuste ja tahte poolest. Arvestades meie inimeste palju väiksemat rahalist võimekust on väga kahtlane, kas meil selline asi läbi läheks, aga proovima peab. Kindlasti proovime Tapa vallas koos kohalike ettevõtjatega midagi ära teha. Mida, see peab selguma arutelude ja analüüside tulemusel.
Saksamaal sai selgeks, milliseid vigu ei tohi teha. Samuti see, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

  • Kohalik ressurss kohaliku kogukonna hüvanguks

Kaul Nurm, Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor

Jühnde bioenergiaküla on hea näide sellest, kuidas kohalik kogukond saab lahendada nende ees seisvaid probleeme omavahelises koostöös. Projekti õnnestumiseks on vaja head ideed ja pühendunud ning usaldusväärseid liidreid. Väga oluline on kõigi külaelanike kaasatus – ühelt poolt talupidajad, kes andsid oma biomassi ja sõnniku biogaasijaamale sisendiks, ja teisalt tarbijad, kes moodustasid investeeringute koondamiseks ja nende juhtimiseks ühistu.
Üks juhtivamaid ideid kogu selles projektis on see, et sellises energiakülas soojuse ja elektri eest makstud raha jäi kohalikku piirkonda kohaliku majanduse edendamiseks ja seda ei antud välja imporditud energiakandjate eest.  Selle projekti eeskujul on Saksamaal muutunud arusaamine taastuvenergia tootmisest ning selle tulemuseks võib pidada sadade energiaühistute teket, mis toodavad elektrit tuuleturbiinide abil.
Kogu taastuvenergia ideoloogiline alus ja eesmärk on Saksamaa energeetilise sõltumatuse saavutamine. Sellel on kaks põhilist mõtet – Saksamaa vähendab sõltuvust välismaalt imporditavast energiast ja väldib energia eest makstava raha väljavoolu riigist. Isegi kui taastuvenergia hind võib olla pisut kõrgem kui imporditud energial, tuleb see lõppkokkuvõttes Saksa majandusele kasuks.
Eestis on kindlasti mõeldav Saksa eeskuju jälgimine, see oleks isegi tervitatav.
Oluline on kaasata kohalik kogukond, kohalik ressurss ja kohalik kapital. Viimase kaasamine on kindlasti teataval määral probleem, kuid samas kogu taastuvenergia sektori lubamist välisinvestorite kätesse tuleks vältida. Kohalik ressurss läbi kohaliku majanduse kohaliku kogukonna hüvanguks – selles näen taastuvenergeetika võimalusi tulevikus.
Kindlasti tuleks pöörata erilist tähelepanu põllumajanduse ja energeetika omavahelistele seostele. On oluline, et taastuvenergiat toodetakse olemasoleva ressursi baasil. Saksamaa näitel võib kindlalt väita, et spetsiaalsete energiakultuuride kasvatamine (näiteks mais) biogaasi tootmise eesmärgil pole kõige arukam tegu.

  • 6–7 aastat tasuvust – tundub liiga hea, et tõsi olla!

Vello Eensalu, Esko talu peremees

Jühnde näitel energia tootmine kohaliku kogukonna tarbeks, kus kasutatakse nii tuule ja päikese jõudu elektrienergia tootmiseks kui ka lägasõnnikust biogaasi energiat, on julge ettevõtmine, mis vähendab sõltuvust fossiilsest energiast. Kuigi kWh eest makstakse kõrgemat hinda kui ainult fossiilsete kütuste kasutamisel, on algatus tehtud ja vigadest õpitakse. Inimesed on nõus vaatama tulevikku ja selle nimel ka veidi kõrgemat hinda maksma.
Eesti küllaltki jahedad talved vähendavad sõnnikust ja rohemassist toodetava bioenergia kasumlikkust, keskkonna seisukohast võttes aga vähendavad saastet. Ka Jühnde piirkonnas, kus talvine temperatuur langeb vaid –10 kraadini, tuleb kasutada lisaenergiaallikaid tuule ja päikese näol ja ka toetavat fossiilset energiat külmade korral.
Mis aga uudsena silma jäi, oli see, et kui siiani räägiti, et väike ei saagi olla tasuv, siis uudislahendused pakuvad ka võimalust näiteks 30kWh elektrivõimsusega sõnnikust koostootmisjaama paigaldamiseks. See annaks võimaluse ka väiksematele lautadele tahesõnniku ja rohemassi energia rakendamiseks. Milliseks kujuneb aga efektiivsus ja tasuvus meie kliimas, seda tuleb analüüsida. Sakslaste väitel on tasuvus 6–7 aastat, seda küll Poolas. Tundub liiga hea, et tõsi olla!
Eestis on palju metsa, millest taastuvenergiatest soojusenergia kättesaadavus kõige käepärasem. Millist energiaallikat keegi kasutama hakkab elektri ja sooja tootmiseks, on kindlasti eri piirkondades erinev ja vajab kindlasti teadlaste abikätt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. March 2014, 13:46
Otsi:

Ava täpsem otsing