Eestlased elavad oma investeeringus

26. märts 2014, 00:00

Kui vaadata, millised on eestlaste finants­varad, siis on pilt suhteliselt nukker – kinnisvara, hoiuste ja pensionifondide kõrval suurt midagi rohkem ei olegi, selgus Swedbanki eile tutvustatud uuringust.

Inimese kohta on eestlastel 83 eurot aktsiates, 1047 eurot pensionifondis, 12 eurot võlakirjades, 250 eurot kindlustusreservis ja 3785 eurot hoiustel ja arvelduskontodel. Kokku on ilma noteerimata aktsiateta eestlastel finantsvarasid 5285 ­eurot ja kohustusi 5713 eurot. Kolm neljandikku eestlaste investeeringutest on kinnisvaras – pahatihti selles samas, kus ise elatakse.

Uuringud kinnitavad, et Eesti elanikud peavad investeeringuid kinnisvarasse kindlamaks ja tulusamaks raha paigutamise viisiks võrreldes muude investeeringutega, rääkis eile pressikonverentsil Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

“Samas näitavad viimased 15 aastat, et vaatamata kinnisvarahindade kiirele tõusule ei ole kinnisvara tootlus olnud tingimata suurem kui alternatiivsetel investeerimisvõimalustel, sh pensionifondidel,” ütles ta.

Eestlased elavad oma investeeringus – Swedbank Investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul peegeldub see nii makrotasandi näitajates kui ka mitme uuringu tulemustes.

Keskmine aastakasv 5%. Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu- ja müügilepingute keskmine hind on Eestis viimase 17 aastaga enam kui kahekordistunud – kasvades 115% võrra, mis teeb keskmiseks aastakasvuks ligikaudu 5%.

Alternatiivsete investeerimisvõimaluste tootlused on samal perioodil olnud järgmised: tähtajaline hoiustamine Eestis tegutsevates pankades on raha väärtust kasvatanud keskmiselt 3,8% aastas, maailma aktsiad on kallinenud keskmiselt 3,3% aastas ning Tallinna börsiindeks keskmiselt 9% aastas.

III sammas edestab kinnisvara. “Eesti esimene kolmanda samba pensionifond (Swedbanki pensionifond V1) loodi 1999. aastal. Alates loomisest on selle väärtus kasvanud 90% võrra ehk keskmiselt 4,4% aastas,” rääkis Tamla ja tõi võrdluseks, et kinnisvarahinnad on samal ajal kasvanud 60% võrra ehk keskmiselt 3,5% aastas. Lisaks saab kolmanda samba investeeringult tagasi tulumaksu, mis teeb pensionifondi  aastaseks tootluseks pea 6%.

Tamla hinnangul on meie kinnisvaralembusel ajaloolised põhjused. “Viimase 70 aasta jooksul Eestis aset leidnud rahareformide ja riigikordade muutumises säilitas kinnisvara oma väärtust finantsinvesteeringutega võrreldes üldjuhul paremini. See ei ole aga nii olnud viimase poolteise kümnendi jooksul ega pruugi olla ka tulevikus,” märkis Tamla.

Milline on järgmise 10 aasta parima tootlusega varaklass, Tamla ei öelnud. Küll aga peab ta halvimaks varaklassiks madala riskiga võlakirju.

  • Toompark: kodu pole investeering

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark leiab, et kuigi tegu pole enamasti investeeringuga, tuleneb eestlaste kinnis­varalembus maaklerite ja meedia kiidulaulust. Samas pole 5protsendine tootlus tema hinnangul sugugi paha.

Kuidas kommenteerite, et eestlased eelistavad investeeringuna kinnisvara, mille viimase 17 aasta tootlus on olnud 5%? Pole ju paha. Tegelikult kui räägime kinnisvarasse investeerimisest, siis kodu investeeringuks pidada ei ole korrektne – see on tarbimiskulu.

Kinnisvarainvesteeringu tasuvus peaks ikkagi tulema rahavoolisest tulust, mitte selle vara väärtuse kasvust. Kui ostan kinnisvara ja selle välja üürin, siis ma saan ju selle rahavoo endale, pluss väärtuse tõusu.

Kodu on selles mõttes investeering, et kui ma penisonile jään, siis ma ei pea üüri maksma, vaid ainult kommunaalmakseid. Üks asi on kinnisvara hinnatõus 15 aastaga, aga selle saavutamiseks tuleb ju kulutusi teha, alates jooksvast remondist.

Miks investeeritakse Lätis ja Leedus aastasest kasutatavast tulust kinnisvarasse poole vähem raha kui Eestis? Selle­pärast, et Eesti on parem koht. Eesti kinnisvaramaaklerid ja -analüütikud on rohkem meedia kaudu sõnumit levitanud, et kinnisvara on popp ja sellega on võimalik raha teenida. Aga võib-olla lätlased ja leedukad on lihtsalt targemad ega pea oma kodu investeeringuks. Ehk on ka inimeste investeerimisvõimekus erinev. Eesti palk on sutsuke kõrgem kui Lätis-Leedus ja on rohkem, mida investeerida.

Millised oleks samas riskiklassis alternatiivid? Kui vaadata nelja varaklassi, siis pea olematu riskiga investeering on raha. Riskitasemelt järgnevad valitsuse võlakirjad, kinnisvara ja aktsiad. Pean oma ametile truuks jääma ja soovitaksin kinnisvara – mis ma muud öelda saan. On selge, et aktsiad ja kinnis­vara on seotud suuremate riskidega. Kui investeerimishorisont on lühiajaline, näiteks kolm aastat, siis raha paigutamine kinnisvarasse pole mõistlik.

 

Kommentaar

  • Heal juhul inflatsiooniga võrreldav tootlus

Kristjan Hänni, Kawe Kapitali partner
Oma elukoht investeeringuna on kõiki seonduvaid kulutusi arvestades maailmas pakkunud keskmiselt heal juhul inflatsiooniga võrreldavat tootlust. Positiivne on see, et ka laenuga endale pikapeale kodu väljaostmise kaudu toimub säästmine, mis võimaldab näiteks äri alustamiseks kapitali akumuleerida või pensionipõlveks rohkem kõrvale panna.
Kindlasti võiks osa pikaajalisest investeerimisportfellist olla kinnisvaras, aga seda siis hajutatult nii geograafiliselt kui ka iseloomult.
Võimatu on ettevaatavalt öelda, mis varaklassid ja regioonid kujunevad tootluse mõttes paremateks. Hindade tõusutsüklis võib tavaliselt võimendusega kinnisvara ostmine anda aktsiatest parema tootluse. Tervikuna üle majandustsükli kaotatakse negatiivses faasis osa sellest tootlusest (julgemad tänu võimendusele ka põhiosa) ja kokkuvõttes suurt vahet ei ole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. March 2014, 20:22
    Otsi:

    Ava täpsem otsing