Krimmi hõivamine vedas kolm börsi alla

02. aprill 2014, 00:00

Maailma aktsiaturgude head tulemused varjutas Ukraina kriis, mis põhjustas kolm suurt langust.

Kuigi aasta esimene kvartal oli börsidel ­europõhiselt suhteliselt hea, põhjustas Putini ­Venemaa tung Krimmi poolsaarele ja selle annekteerimine suure languse Venemaa, Ukraina ja ­Läti turul, mis moodustavad nn langevate turgude edetabeli esikolmiku. Läti puhul mängisid võtme­rolli kütusekaupleja Ventspils Nafta ja ravimifirmade suur sõltuvus Venemaa ja Ukraina turust.

Langus oodatust suurem. Tõsi, Venemaa ja ­Ukraina aktsiaturg olid juba varem alla tiksunud. Nii oodati juba enne puhkenud kriisi Venemaal majanduskasvu aeglustumist. Et nafta hind ei ole tõusnud ning Venemaa on sidunud ka maagaasi ekspordihinna nafta hinnaga, on kohalikule majandusele ülitähtis kütuste eksport jätkuvalt nõrk. Ekspordi ja seega kogu majandusolukorra paranemisele ei ole kaasa aidanud ka Venemaale tähtis Euroopa Liidu turg, kus majandus tammub paigal ning suhteliselt soe talv tähendas väiksemat nõudlust maagaasi järele, jättes gaasimahutid varem ostetud gaasi täis.

Ka Ukrainas oli sisepoliitiline olukord segane juba mõnda aega. Ukraina gaasivõlg on taas kuum teema.

Need sündmused on pannud lääneriike kiiresti ümber hindama Venemaa sõjalist ohtu ja suhteid Putini režiimiga. See on päädinud sanktsioonide kehtestamisega Venemaale, millele viimane on lubanud vastata.

Sanktsioonide hirm langetas aktsiaturge ajutiselt paljudes maades, kuna kardetakse sanktsioonide mõju nii majandusele tervikuna kui ka ettevõtetele, kes kauplevad Venemaaga või tegutsevad Venemaal.

Ettevõtete sõltuvus Ukraina ja Venemaa turust oligi põhjus, miks olematu börsiaktiivsusega Läti aktsiaturg langes esimeses kvartalis halvemuselt kolmandaks. Indeksi liikumisest umbes 50% on seletatav naftakaupleja Ventspils Nafta kukkumisega ja 22% ravimifirmade aktsiate langusega.

Tõusvad börsid ülekaalus. Üldiselt oli esimene kvartal börsidel hea. Vaid 31 indeksit maailma 94st langes. Vähemalt 10% tõusu tegi 20 aktsiaindeksit.

Põhjamaadest mahtus Taani aktsiaturg tõusuga esimesse kahekümnesse. Norra börs tõusis 3,3% ja Rootsi 1,7%. Ka Soome aktsiaturg tõusis, kuigi tõusu suurus oli kõigest 0,3%.

Suurte Euroopa turgude liikumine oli tagasihoidlik. Prantsusmaa börs tõusis 2,2%, Saksamaa 0,04%, Suurbritannia oma langes 1,4%. USA aktsiaturg langes 1,4%. BRIC-maadest langes Venemaa börs ligi 15%. India aktsiaturg tegi korraliku 9,3% tõusu. Brasiilia aktsiaturg tõusis 2,5%, Hiina oma langes 6,4%.

Mis saab aktsiaturgudel edasi? Mõndagi oleneb sellest, kuidas laheneb Ukraina kriis: kas Venemaa tõmbab agressiivsust maha või hoopis suurendab seda. Sellest omakorda oleneb sanktsioonide ulatus ja kestus ning selle tagajärjed majandustele ja ettevõtetele. Praegu on see prognoosimatu.

Samas ei ole aktsiaturgude väärtustasemed enam odavad. USA aktsiaturg on hinnatud tipu lähedale. Nii tekitab ka siseringi aktiivne müügitegevus küsimuse, kas ettevõtte juhtkonda kuulujad näevad, et aktsiate hinnad on liiga kõrgele kerkinud või ei näe olulisi ettevõtete kasvuväljavaateid. On ju insaiderid kõige informeeritumad selle kohta, mis ettevõttes sünnib.

Eelöeldut näib kinnitavat ka see, et esimese kvartali tulemuste avaldamise hooajal anti palju negatiivseid kasumihoiatusi ja tõsteti harva kasumiprognoose. FactSeti analüütiku John Buttersi andmetel on USA S&P 500 kuuluvad ettevõtted andnud esimeses kvartalis 111 kasumihoiatust, millest 93 on analüütikute prognoositust kehvemad. Kasumihoiatuse poolest nii kehva kvartalit on FactSet varem mõõtnud vaid ühel korral mullu neljandas kvartalis, vahendas MarketWatch.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. April 2014, 19:10
Otsi:

Ava täpsem otsing