Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigi säästud tulu ei teeni

02. mai 2014, 00:00

Riigi reservide investeerimisportfellide tootlus oli mullu kümnendi väikseim ja ulatus vaevalt üle nulli. Reservide paigutamise viimase kümne aasta keskmine tulusus ulatub üle 2,6 protsendi, kusjuures keskmist kisuvad alla just paari viimase aasta kehvad tulemused.

Eesti 1,4 miljardi euroni ulatuvad säästud ehk riigi reservid on paigutatud sinna, kus juba mõnda aega märkimisväärset tulu teenida pole võimalik – rekordmadalate intressidega tähtajalistele hoiustele ja odavnevatesse Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse. Samas ei saakski riigi sääste mujale paigutada, kuna reservide investeerimistingimused on ülikonservatiivsed ja karmistusid viimati märtsis veelgi.

Läinud aastal oli stabiliseerimisreservi tootlus 0,05 ja likviidsusreservi tootlus 0,31 protsenti. Tänavu esimese kvartaliga on seis küll pisut paranenud ja tulu reservidelt oli vastavalt 0,66 ja 0,31 protsenti. Ent kui arvestada inflatsiooni, oleme silmitsi riigi säästude vähenemisega.

Kümnendi madalaima tootluse põhjus on reserve haldava rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Merle Wilkinsoni sõnul peamiselt Euroopa riikide võlakirjade hindade suur tõus viimasel viiel aastal, mis aga eelmisel aastal pöördus languseks. “Kui euroala majanduskasv kiireneb ning Euroopa Keskpank hakkab turgudele saatma signaale rahapoliitika karmistamisest, siis võlakirjade hinnad hakkavad langema ja investeeringute tulusus võib langeda isegi nulli või olla lühiajaliselt negatiivne,” nentis ta.

Lisaks võlakirjade madalseisule on viimastel aastatel olnud tähtajaliste hoiuste intressid ajalooliselt väga madalal tasemel.

2008. aastal tegid Euroopa riiklike võlakirjade hinnad läbi kümnendi suurima tõusu ja stabiliseerimisreservi aastane tootlus ulatus siis lausa üle 8 protsendi. Samas jäi toonane hea tulusus normportfellile isegi pisut alla. Mullu aga ületas riigi reservide tulusus veidi normportfelli oma.

Wilkinson selgitas, et reservide paigutamisel, riskide juhtimisel ja varade tootlikkuse mõõtmisel võetakse aluseks Eesti Panga kaasabil loodud normportfellid. Normportfellid näitavad riikliku investeerimisportfelli riskitaluvust ning lähtuvad varade paigutamise eesmärkidest, nagu likviidsus ja vara säilimine.

Märtsis karmistusid reeglid veelgi. Wilkinson tõdes, et riigikassa peamine ülesanne on säilitada reservide väärtus ja tagada väljamaksete tegemine igal ajal. Alles seejärel tuleb eesmärgina tootlus. See on ka üks põhjus, miks muudeti märtsis seniseid investeerimispõhimõtteid veelgi konservatiivsemaks – näiteks peab nüüd tehingu vastaspoolel olema kolmest lubatud reitinguagentuurist vähemalt kahe agentuuri reiting, millest võetakse arvesse madalaim. Varem piisas ühest reitingust kahelt lubatud reitinguagentuurilt.

Eelmisel aastal olid võlakirjade hinnad ­Wilkinsoni sõnul kõikuvad ja raskesti prognoositavad, kuid tänu reeglitele oli tagatud reservide väärtuse säilimine. “Lootus suuremale tootlusele on seotud alati suurema riskiga, mis võib tähendada hoopis reservide väärtuse kahanemist ehk kahjumit,” rõhutas ta.

Doktorikraadiga politoloog Viljar Veebel nentis, et just keskpankade ülimadalate intresside poliitika, mis toetab küll majandust laiemalt, on olnud üheks võlakirjade tootluse languse põhjuseks viimastel aastatel. “See on hind, mida oleme euro­ala solidaarsuse eest maksnud,” selgitas ta. “Teiste euroala riikide jaoks on antud probleem (Eestiga võrreldes – toim) vastupidine, sest reservide asemel on neil pigem üle ääre ajav võlgnevus ja pidev laenuvajadus.”

Ametnikud ei taha riski võtta. Veebli sõnul on ametnikel isiklik motivatsioon pigem ülikonservatiivset investeerimist toetada, sest edu korral nad boonust ei saaks, küll aga ootaks neid kriitika kaotuste korral.

Sama meelt oli SEB privaatpanganduse osakonna strateeg Peeter Koppel, kelle hinnangul võiksid reservid küll olla riigile senisest märksa parem tuluallikas, ent poliitiliselt oleks selline otsus ebamugav.

“Minule isiklikult meeldiks, kui riigile raha teenimise võimalust just stabiliseerimisreservi mõttes kasutamata ei jäetaks ning mõistlikus ulatuses riski võetaks, aga ma ei usu, et seda tegema hakatakse,” tunnistas ta. “Kui reservid teenivad hästi, ei pane seda keegi tähele. Kui aga näiteks realiseerub tavaolukorras maksimaalne võimalik miinus, siis öeldakse, et “poisid mängisid riigi rahaga” ning “selle raha eest oleks saanud X arvule koolimajadele uued katused”.”

LHV Panga nõukogu liige Heldur Meerits ütles, et praeguste rekordmadalate hoiuseintresside juures on konservatiivsete fondide madal tootlus paratamatu. “Mõni fondijuht, sealhulgas Andres Viisemann (LHV fondijuht – toim), on hoopis suurendanud raha osakaalu portfellides,” märkis ta. ­“Ettevaatlik investor on praegu igati kehvade valikute ees ning tundub, et paremat nõu ei ole, kui need kehvad ajad ära kannatada.”

  • Eesti Pank investeerib edukamalt

Eesti Pank, kes paigutab kümnendiku oma reservidest aktsiatesse ja pisut ka kulda, on viimasel paaril aastal riigikassast tulusamalt investeerinud. Lõviosa keskpanga reservidest on samuti paigutatud euroala riikide võlakirjadesse, teise suurema grupi moodustavad aga võlakirjad välisvaluutas.

Eelmisel aastal oli Eesti Panga investeerimis­portfelli tulusus 0,91 protsenti, mis on märgatavalt parem tulemus riigikassa saavutatust. Tõsi, tunamullusega võrreldes kukkus keskpanga portfelli tulusus kordades.

Eesti Panga finantsturgude osakonna juht Janno Luurmees selgitas, et otsus, kuhu ja kuidas investeerida, sõltub sellest, millal ja milleks investeeritavat raha on vaja kasutada. Keskpanga otsust lisada portfelli piiratud mahus aktsiaid nimetas ta võlakirjaturgudega seotud riskide hajutamiseks ja maandamiseks. “Aktsiate lisamine portfelli ei tähenda tingimata riski lisamist,” sõnas ta.

Eesti Pank paigutab reserve Euroopa, USA, Austraalia ja Kanada raha- ning võlakirjaturgudele, mõnevõrra ka arenenud riikide aktsiaturgudele ja kulda. Keskpank ostab varade haldamise teenust osaliselt ka erasektorist.

Riigi reservide ja keskpanga reservide tootlust võrreldes tekib küsimus, kas ka rahandusministeeriumi hallatavaid reserve võiks piiratud mahus mitmekesisemalt investeerida, näiteks osa rahast aktsiatesse paigutada?

Ligi: tootlus teisejärguline. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kui võrrelda valitsuse ja keskpanga reservide tootlust, on see kord ühe, kord teise kasuks ja muutunud väheoluliseks. Tema hinnangul on keskpanga likviidsusvajadus muutunud varasemaga võrreldes veelgi väiksemaks eurotsooniga ühinemise järel, mistõttu pole küsimus kummagi konservatiivsuses, vaid Eesti Panga suuremas vabaduses.

“Valitsuse reservid on investeerimisriski jaoks liiga väikesed ning me ei soovi luua olukorda, kus rahavajaduse korral tekib müügikahjum,” tunnistas ta. “Tootlus ise on aga teisejärguline, reservid on hädavajaduse tarbeks.”

Pankur Indrek Neivelt samuti riigi reservide investeerimisreeglite muutmisega ei kiirustaks. “See on libedale teele minek – ajalooline kogemus näitab, et põhimõtted on väga vajalikud igas eluvaldkonnas,” lausus ta. “Peaksime olema kindlad, et see risk ka ära tasub. Minul seda kindlust ei ole. Kui muudaksime neid reegleid, siis muutuksime rohkem sõltuvaks konkreetsetest inimestest, kes raha paigutavad, ja ka see on risk.”

Piiranguid leevendama ei tõttaks ka investor Heldur Meerits, kelle sõnul poleks reservfondide liialt lühikese investeerimise ajahorisondi tõttu mõtet kuigi olulist aktsiate osakaalu tekitada.

Õppejõud Viljar Veebeli arvates on mõistlik olemasoleva investeerimisstrateegiaga jätkata, kui peame reaalseks, et portfellis olevaid varasid on vaja juba järgmise kriisi käigus müüa. Siiski võiks tema hinnangul kaaluda ideed paigutada üks osa reservidest parema tootluse huvides näiteks indeks­aktsiatesse. Aktsiate osakaal võiks olla viiendik, mille realiseerimisvajaduse tõenäosus on väga madal, märkis Veebel.

Tema sõnul on olemasolev riigi reservide portfell kriisiaastatel loodetavasti hästi väärtust hoidev ja realiseeritav, kuid see tuleb tootluse arvel aktsiaturgude tugeva tõusu aastatel. “Kui seada reservide paigutajatele eesmärgiks teenida keskmiselt kuus protsenti tootlust kümneaastase perioodi jooksul, lubades oluliselt kõrgemat riski ja võimalikku kahju kiirmüügi korral, suudaksid nad selle saavutada,” leidis ta.

Veebel tõi välja olulise küsimuse, kas viimase finantskriisi kogemuse valguses on normportfellide põhimõtteid piisavalt ajakohastatud? Seda eeskätt riskide ja tulususe suhte puhul, vältimaks olukorda, kus seni kõrgeimat reitingut kandnud valitsuste võlakirjad alandatakse kiiresti rämpstasemele ja portfelli omanik peab need tingimustega vastavuses püsimiseks kahjumiga realiseerima.

 

Taust

  • Kuhu on paigutatud riigi säästud? 

riigi reservide investeeringud eelmise aasta lõpus 

Stabiliseerimisreserv  
investeeringu liik riik/ettevõte osakaal, %
võlakiri Holland 19,66
võlakiri Prantsusmaa 19,47
võlakiri Belgia 19,94
võlakiri Saksamaa 5,05
võlakiri Rabobank 4,12
võlakiri Soome 1,86
hoius Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 16,33
hoius Pohjola Bank plc Eesti filiaal 13,44
kontojääk AS SEB Pank 0,13
  
Likviidsusreserv  
investeeringu liik riik/ettevõte osakaal, %
võlakiri ABN Amro 1,44
võlakiri Berger 0,3
võlakiri Rabobank 12,05
võlakiri Belgia 10,26
võlakiri Prantsusmaa 2,32
võlakiri EIB 0,24
hoius AS DNB Pank 9,48
hoius Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 16,33
hoius Pohjola Bank plc Eesti filiaal 16,13
hoius Swedbank AS 2,85
kontojääk Danske Bank A/S Eesti filiaal 14,54
kontojääk AS SEB Pank 0,64
kontojääk State Street Bank 0,01
kontojääk Swedbank AS 13,16
  
Eesti Panga reservid  
investeeringu liik*, osakaal, %
euroala riikide võlakirjad 53,95
riigivõlakirjad väljaspool euroala 33,9
aktsiad väljaspool euroala 10,17
kuld 1,98
* täpsemat portfelli sisu keskpank ei avaldanud  

 

Mis on mis

  • Likviidsus- ja stabiliseerimisreserv

Eelmise aasta detsembri lõpu seisuga oli stabiliseerimiseservis võlakirju 70,1% ja hoiuseid 29,9% ning likviidsusreservis oli võlakirju 26,6% ja hoiustel ning pangakontodel oli 73,4% portfellist.
Vara säilimise tagamiseks moodustavad 94,3% stabiliseerimisreservi mahust ja 84,8% likviidsusreservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga emitentidesse.
Likviidsusreserv hõlmab riigi likviidseid finantsvarasid, sh haigekassa, töötukassa ja sihtasutuste raha.
Stabiliseerimisreserv on üldmajanduslike riskide vähendamiseks mõeldud eelarvepoliitiline abinõu.

  • Eesti Panga reservid

Reservid tagavad keskpanga sõltumatuse valitsusest ja kindlustavad piisava kapitali olemasolu võimalike kahjude katteks. Laiemalt toetavad reservid euroala rahasüsteemi usaldusväärsust ning Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilsust.
Suurima osa investeeringutest moodustavad euroala riikide võlakirjad (mullu üle 50% portfellist). Teine suurem investeeringute grupp on väljaspool euroala asuvate riikide võlakirjad. Umbes kümnendiku portfellist moodustavad aktsiad. Lisaks on Eesti Panga reservide hulgas 8250 untsi ehk 233,9 kg kulda.
Pärast euroalaga liitumist 2011. aastal kandis Eesti Pank varasid ka Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi, mille kohta seisab Eesti Panga bilansis 103 miljoni euro suurune nõue Euroopa Keskpangale.
Eesti Pank omab lisaks investeerimisportfellile 1,8 miljardi eurost tagavara, mida ei investeerita, kuid mille arvel on teatud piires võimalik investeerimisportfelli suurendada.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. May 2014, 15:20
Otsi:

Ava täpsem otsing