Tegelikult ei ole EASis mingit kriisi, rõhutas endine majandusminister Juhan Parts, kommenteerides hiljutisi muudatusi EASi juhtkonnas.

">

Parts: EASi nõukogus aeti parteipoliitilisi intriigikesi

14. mai 2014, 00:00

Tegelikult ei ole EASis mingit kriisi, rõhutas endine majandusminister Juhan Parts, kommenteerides hiljutisi muudatusi EASi juhtkonnas.

“Veebruaris kiitis valitsus heaks uue ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia, mille eesmärk on soodustada meie majanduse konkurentsivõimet ja ettevõtete rahvusvahelist tegevust,” selgitas Parts intervjuus Delovõje Vedomostile. Partsi sõnul nõuab just see strateegia EASi ja KredExi olemasolu ja muutumist – nii, kuidas areneb Eesti majandus, peab arenema ka taoline tugistruktuur.

Miks siis Reformierakond on nüüd tunnistanud kriisi EASis? Küsige seda Reformierakonna liikmetelt, kes lepingule alla kirjutasid. Mõni EASi nõukogu liige on ajanud erakonnapoliitilisi intriigikesi. Seitsme aasta jooksul ei ole ma kuulnud neilt ühtegi sisukat mõtet, mida saaks riik innovatsiooni, majanduse ja ettevõtluse heaks rohkem teha. Nüüd on strateegia olemas ja uus valitsus rakendab seda.

Mis puudutab aga probleeme juhtkonnas, siis pean mõistlikuks nõukogu vähendamise ettepanekut. 13 inimest on liiga palju. Usun, et 5–7 inimesest piisaks. Ise me ei hakanud seda tegema, kuna ei tahtnud tegeleda nõukogu reorganiseerimisega enne strateegia valmimist. Nüüd on oluline, et nõukogus ei istuks päevapoliitikud, näiteks ­riigikogust. Ning et nõukogu liikmed ei prooviks saada EASilt ise midagi.

Kas EAS toetab selliseid suurettevõtteid nagu BLRT Grupp ja Saaremaa Laevakompanii? Kas SLK-le ei piisa niigi suurtest riiklikest toetustest, et peab arenema veel EASi toel? Sõltub projektist. Mulle üldse ei meeldi, kui seda nimetatakse toetuseks. See on midagi muud. Kui ettevõte otsustab väljuda uutele turgudele uue tootega, luua uusi töökohti, annab EAS selleks stardiraha. Kui neid eesmärke realiseerib suurettevõte ning EAS osaleb selles kui investor, siis ma ei näe probleemi.

Näiteks sai SLK EASilt mitu aastat järjest mitusada tuhat krooni. Mis projekt see oli?  Mina olin just selle projekti suhtes kriitiliselt häälestatud. Minu teada hakkas SLK pakkuma piraadikaitset. Äriidee realiseerimiseks pidi SLK palkama välis­spetsialisti. Kehtivas ettevõtluse arenguprogrammis on punkt, mille kohaselt aitab riik katta väliseksperdi kutsumist riiki, ning antud juhul oli see seotud SLK projektiga.

EAS peab toetama projekte, millel on suur potentsiaal Eesti majanduse jaoks, peab kujundama poliitikat nendes majandussektorites, mis võivad tekitada lisandväärtuse kasvu “laviini”. Ma ei näeks midagi halba laevaehituse või laevandusega seotud teenuste projektidega, kuid ma ei arva, et Eesti Nokiaks peab olema mingi piraadikaitse kuskil ookeanis. See on kõrge riskiga niðitegevus. See on sama, kui turismi toetades investeeriks EAS potentsiaalsetesse India turistidesse. Peab mõistma, et meie võimalik klient asub pigem Saksamaal, Rootsis, Venemaal, sinna tuleb raha paigutada.

Kas selline rahajagamine on rumalus, korruptsioon või midagi muud? Raske on spekuleerida. Häda on selles, et niisuguste projektide menetlemisel on väga kõrge bürokraatiarisk. EASil peab olema rohkem vabadust öelda ei. Ütleme nii, et ma ei usu, et seal oli mingi korruptiivne mõju. Lihtsalt kui ettevõte esitab projekti ja see vastab tingimustele, siis ei ole põhjust eitavat vastust anda. EASi ­juhatusel peab aga olema võimalus hinnata projekti laiemalt, riigi majandusele avaldatava mõju seisukohalt, kas see lubab luua uusi töökohti jne.

Millega seletate Rainer Vakra initsiatiivi lõpetada prügi põletamine ja panustada rohkem sorteerimisele? Kas ta kaitseb Ragn-Sellsi huve? 2008. aastal tuli minu juurde Liive (Eesti Energia juht Sandor Liive – toim) ja rääkis prügist elektri tootmisest. Hakkasin asja uurima. Selgus, et kogu Euroopa kasutab aktiivselt prügi elektrienergia tootmiseks, meie aga millegipärast ainult pressime prügi kokku ja saadame järjekordsele väljale. Keskkonnaministeeriumi spetsialistid olid samal arvamusel. Külastasime Liivega sarnast elektrijaama Malmös. Minu jaoks oli kõik selge ja ma ütlesin: edasi! Ja milline on tulemus? Konkurentsi kasvuga kukkus Tallinnas prügi väljaveoteenuste hind. Kütte hind langes 20%. Kõik on õnnelikud.

Siis pakkus Ragn-Sells prügi sorteerimist, et tõsta prügi käitlemistasu. Nemad on investeerinud prügi käitlemisse suuri summasid ja tahavad saada oma teenuste eest rohkem raha, et investeeringud ära tasuksid. Ei midagi enamat!

Mis kõige imelikum – keskkonnaminister toetab innukalt uute prügi töötlemisega tegelevate prügiväljade ehitamist. Kui rääkida praegusest ajutisest valitsusest, siis ma ei mäleta, et ühe ettevõtte huvid oleksid nii kõrgetesse poliitilistesse programmidesse kirja pandud.

Iru jaam ei kasuta vaid Eestis tekkivat prügi, nad kasutavad riskide maandamiseks ka nn importprügi. See näitab ju, et ka prügiturg on märksa laiem kui üks riik, ja meie majanduse vaatest pole tegemist impordi, vaid teenuste ekspordiga.

Kas olete nõus Urve Paloga, kes leiab, et mõistlikum oleks anda praamid riigile opereerida? Kui riik kuulutab välja praamiveohanke operaatori praamidega, laekub ainult üks pakkumine ja maksumaksja jaoks hind kasvab. Alternatiiv võiks olla riigi investeerimine praamidesse ning hange operaatorite vahel. Nii tekiks konkurents. Kuigi meie veel ei tea, kui suured on vedajale makstavad toetused 2016. aastal, kuid esialgsete arvestuste kohaselt hoiaks riik kokku 5–6 miljonit eurot.

Kes vastutab selle eest, et Estonian Air on faktiliselt maksejõuetu? Estonian Air on täiesti maksevõimeline. Tema probleemid said alguse veel endise tuumikomaniku ajal. Riigile kuulus siis 30% ettevõttest. Toona otsustati vahetada lennukid Bombardieride vastu. See plaan kukkus läbi ja tuldi valitsuse jutule: ettemaks on tehtud, tuumik­aktsionär rohkem maksta ei saa, tehke mis tahate. Mida oleksite teie valitsuse asemel teinud? ­Mida tähendaks, kui meil ei oleks Tallinnas baseeruvat lennufirmat?

Praegu ootame Euroopa Komisjoni otsust riigiabi kohta. Kui abi tunnistatakse seaduslikuks, konverteeritakse firmale antud laen kapitaliks.

Miks ei võiks riiklikku lennufirmat erainvestorile müüa? Kes ostaks? Meie otsime võimalusi, kuid kuna Euroopa Komisjonis on käimas menetlus, siis soovijaid ei leia. Tegelikult käib lennundusturul pidev konsolideerumine, väikefirmad surevad välja. Ilma oma lennufirmata on meie risk jääda perifeeriaks väga suur.

 

Kommentaar

  • Prügi importi tuleks kõrgemalt maksustada

Rainer Vakra, riigikogu liige
Jäätmete põletamine või neist kütuse tegemine on selgelt parem kui nende ladustamine prügimäel. Aga keskkonnaalaselt ja majanduslikult oleks vajalik, et plastik, kartong ja metall võetaks taas ringlusse ja põletatakse ainult need 30–40 protsenti, mida ei ole võimalik ringlusse suunata. Iga põletatud prügitonni kohta tekib 25% ehk 250 kg tuhka, mis maetakse prügilasse.
Lubamatu on, et Eesti elektritarbijad peavad läbi toetuse Soome ja Suurbritannia elanike prügipõletamisele peale maksma. Näiteks on Iru elektrijaam saanud seni koostootmistoetust ja taastuvenergia tasu üle 3 miljoni euro, millest 0,5 miljonit tänu prügi impordile.
Prügi importi tuleks kas piirata või kõrgemalt maksustada, aga mitte riiklikult soodustada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2014, 18:44
Otsi:

Ava täpsem otsing