Tudengid upuvad võlgadesse

27. juuni 2014, 00:00

Nii nagu USA noori, kel on riigile tasumata üle  triljoni dollari eest õppelaene, koormab ka ­Eesti tudengeid riigi ja ülikoolide ees miljonitesse ­eurodesse küündiv võlakoorem.

Haridusministeeriumi andmetel on tänavu viie kuuga riigile üle tulnud 77 õppelaenulepingut summas 244 500 eurot. Kui möödunud aastal esitati nende võlgade sissenõudmiseks kohtusse 472 avaldust ja 2012. aastal 417, siis tänavu esimeses kvartalis oli see number juba 336.

Võlad vähenevad. Riigile üle tulnud õppelaenulepingute arv on haridusministeeriumi teatel siiski vähenemas. Kui 2010. aastal saatsid pangad menetlusse 720 laenulepingut võlgnevuse kogusummas 1,7 miljonit eurot, siis läinud aastal tuli riigile üle 230 lepingut kogusummas 549 000 eurot.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Aire Koik märkis, et üks võlglaste arvu vähenemise põhjus on ilmselt üldise majandusliku olukorra paranemine, tõenäoliselt on ka õppurite teadlikkus suurenenud ning laenu ei võeta enam nii kergekäeliselt nagu mõni aasta tagasi.

“Võlglastega on ministeerium viimastel aastatel aktiivsemalt tegelenud,” toonitas ta ja lisas, et ministeerium täiendab õppetoetuste ja stipendiumite paketti – seega võib laenu taotlejate arv veel väheneda.

Ülikoolid nõuavad raha inkassoga. Samal ajal kui ministeerium tudengitega kohut käib, on suurel hulgal õppureil võlad ka ülikoolide ees. Tartu Ülikooli (TÜ) päevase ja avatud õppe tudengid võlgnesid läinud aasta seisuga ülikoolile  kokku pea 153 000 eurot. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengeil oli aasta lõpu seisuga võlgu enam kui 209 000 euro eest ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) õppureil enam kui 90 000 euro jagu.

Estonian Business School (EBS) täpseid numbreid ei avaldanud, ent vastuvõtu- ja õppeosakonna juhataja Kadri Osula kinnitusel ei saa öelda, nagu oleks võlglaste suhtarv aastate lõikes palju muutunud. “Eks neid on alati olnud, kuid see on marginaalne 2–3% üliõpilaskonnast,” nentis ta.

TÜ rahandusosakonna eelarvetalituse juhataja Kalle Heina sõnul proovivad kõigepealt õppeteenustasud kätte saada teaduskonnad, kes on üliõpilasega sõlminud lepingud. Kui neil see ebaõnnestub, antakse võlad üle inkassosse. Olenevalt teaduskonnast antakse inkassosse alates kolmekuulisi võlgu. “Kui juba semester ollakse võlgu, hakkab tegutsema Tartu Ülikooli rahandusosakond, kes korraldab dokumentide ettevalmistamise inkassosse,” ütles Hein.

Samasugust mustrit kasutab TTÜ. Ülikooli arvelduste talituse juhataja Ave Tamm kinnitas, et TTÜ võlgade menetlemine ei erine äriettevõtte omast. Kõigepealt püütakse raha kätte saada õppuri käest ja viimases hädas loovutatakse nõue inkassofirmale. “Peab ütlema, et enamik tudengitest on  huvitatud õigeaegsest tasumisest ning inkassofirmale loovutame väikese osa nõuetest,” selgitas ta.

Kadri Osula sõnul teeb meeskond tööd selle nimel, et tudengid võlglase faasi ei jõuaks. “Õppekonsultandid suhtlevad iga tudengiga ja aitavad valida optimaalse koormuse eesseisvaks semestriks nii aega kui ka raha silmas pidades.”

Kuivõrd EBSi tudengid on enamjaolt täiskasvanud ja töötavad inimesed, on Osula kinnitusel tavaline, et õpitakse osakoormusega. Neile, kelle rahakott ei võimalda täismahus semestritasu maksta, leitakse vastav õppekoormus või pakutakse võimalust tasuda õppeteenustasu etappide kaupa.

“Ikka juhtub, et kõik ei lähe nii, nagu plaanitud. Põhjendatud raskuste korral oleme andnud ka maksepikendust. Need, kellega me pole suutnud kokkulepet leida, oleme eksmatrikuleerinud.”

  • USA triljoniprobleem

Õppelaenuvõlad moodustavad USA elanike võlakoormusest hüpoteeklaenude järel suurima osa, selgus Valge ­Maja ülevaatest. Enam kui 42 miljonil inimesel on kokku üle 1 triljoni USA dollari jagu tasumata õppelaenumakseid.

Peamine põhjus on õppe­teenustasud. Näiteks avaliku kolledžihariduse maksumus on kolmekordistunud. 2003. aastal oli vaid 5% USA tudengeil tähtajaks laenud maksmata, aga nüüd on see number 10%.

USA keskpanga uuringust selgub, et ülikoolilõpetajad teenivad elu jooksul tunduvalt rohkem kui nende keskkooliharidusega eakaaslased. Laenukoormuse ja palkade keskmise põhjal on kõrghariduse tootlus püsinud 15%, aga alates 1950. aastast on aktsiad ja võlakirjad andnud tootlust vastavalt 7% ja 3%.

Tähtis on ka õige eriala. Bakalaureusekraadiga insenerid saavad õpingutelt aastas keskmiselt 21% aastatootlust, aga pehmete erialade lõpetajate kraadid toodavad 9–12%.

Eestis tasub olla juuradoktor. Ka Eestis teenivad kõrgeimat palka kõrgharidusega töötajad, kelle keskmine kuine brutosissetulek on 1072 eurot. Kõrghariduse lõikes teenivad väikseimat palka bakalaureusekraadiga töötajad, kelle keskmine palk on 968 eurot. Magistrikraadiga töötajad teenisid 1276 eurot kuus ja doktorikraadiga ametimehed 1690 eurot.

Kõige paremini on tasunud investeering õpingutesse arvutiteaduse, transporditeenuste ja õiguse valdkonda, kus palganumbrid on vastavalt 1567, 1385 ja 1358 eurot kuus.

Kõrgeim kuupalk on Eestis ­õiguse doktorikraadiga töötajal, kelle keskmine sissetulek on 2990 eurot.

 

Pane tähele

  • Käendaja maksab

Kui pank ei saa õppelaenu tagasi, tegeleb võlaga haridus- ja teadusministeerium. Võlglased ja käendajad saavad teatise. Kui reaktsiooni ei järgne, läheb asi kohtutäiturile, kes võib teha kinnipidamisi sissetulekutelt, arestida pangakontod jms. Võlglast ja käendajaid ei eristata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. June 2014, 20:04
Otsi:

Ava täpsem otsing