Obama: ükskord me võidame niikuinii

04. september 2014, 00:00

“Muljed on head, ta avaldas meile tugevat toetust,” ütles eile Barack Obama avaliku kõne järel Heinz Valk, kelle kuulsaks sõnutud “Ükskord me võidame niikuinii!” kõlas eile ka ohtrate Eesti viidetega läbi pikitud USA presidendi kõnes Eesti avalikkusele.

“See polegi vast nii oluline, et siin lausa NATO baas peab olema, tänapäeva infomaailmas on ühe väga suurt võimu omava mehe sõnum, mis läheb infokanalites laiali, vaat et olulisemgi,” mõtiskles Valk Nordea kontserdimaja ees kõne järel sumisevas rahvasummas.

“Öeldi välja need asjad, mida inimesed ootasid, ja mitu korda, et kellelgi ei jääks midagi ebaselgeks,” jäi sõnumiga rahule ka endine Skype Eesti juht Tiit Paananen, väites, et tema ise kõheduse tundjate hulka ei kuulu. “Ma ei ole kordagi kõhelnud, et siin võiks meil mingit probleemi tekkida,” ütles ta.

Ka riigikogu liige Andres Herkel kiitis kõne “väga täpseid ja eestlaste meeli liigutavaid sõnumeid” alates laulupeost ja laulvast revolutsioonist metsavendade ja Marie Underi okupatsiooni ajal kirjutatud luuletuseni, milles küsitakse, kes tuleks meile appi.

“Artikkel 5 on kristallselge. Ühe liitlasriigi ründamine on kõigi ründamine. Kui täna küsida, kes tuleb appi, on vastus NATO, sealhulgas USA jõud. Siin ja praegu,” ütles Obama, pälvides saalist tugeva aplausi. “Me oleme siin Eesti jaoks, Läti jaoks, Leedu jaoks,” jätkas Obama, lisades, et NATOsse kuuludes riigid oma vabadusest enam ilma ei jää.

“Ta ilmselt pidi andma edasi selle tunnetuse, et inimene, kes räägib, väga hästi tajub seda olukorda, milles me oleme ja mis on meiega kaasas. Seda see kõne suurepärastelt suutis,” nentis Herkel, mööndes, et mingeid erilisi läbimurdelisi lubadusi NATO baasidest või muust sellisest ju tegelikult Obama visiidilt oodata ei olnud. “Aga kõik poliitilised sõnumid olid minu meelest viimase peal.”

Te kaotasite iseseisvuse, kui NATO struktuuri veel ei olnud, Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on niisama oluline kui Londoni, Berliini või Pariisi kaitsmine, tõi Herkel Obama kõnest näiteid. “Neid kujundeid oli päris palju ja need töötasid tugevalt.”

Vabadus võidab. Obama kõne läbiv teema oli vabadus ja inimeste vabadusiha, milles on suurem jõud kui ükski Berliini müür kinni suudab hoida. Oleme tugevad, sest ei karda vabasid valimisi, sõltumatut kohtusüsteemi ega vaba meediat ja kodanikuühiskonda. “Riigid on edukad, kui inimesed on vabad ise mõtlema,” ütles Obama. Ja see väljendub ka ettevõtlikkuses ja majandusedus.

Samas on riike, kes nii ei mõtle. Venemaa tahab Ukrainalt, sõltumatult Euroopa riigilt, seda vaba valiku õigust jõuga ära võtta.

“See on Ukrainas kaalul ja selle pärast seisame koos nendega,” ütles Obama.

Obama sõnul on fakt, et Vene väed ei ole Ukrainas ei humanitaar- ega rahu tagamise missioonil. Tagasipöördumine tsaariaega pole aga viis, kuidas 21. sajandil kindlustada Venemaa suurvõimu staatus. Mõjusfääride poliitikale seisavad vastu nii USA kui NATO.

Obama rõhutas, et NATOs ei ole suuri ega väikseid, olulisi ega väheolulisi riike.  Et NATO kohalolek oleks selgemalt nähtav, kordas Obama üle juba kevadel Varssavis välja käidud plaani USA-Balti-Põhjala õhuväe väljaõppekeskuse rajamisest, mis tuleks Ämarile.

Kohustused on täidetud. Visiidi ajal tõi Obama Eestit korduvalt esile kui riiki, mis oma majanduseduga on eeskujuks paljudele teistele n-ö üleminekuriikidele. Eesti on eeskujuks ka oma pühendumisega selle nimel, et NATO allianss oleks tugev, panustades ühena vähestest riikidest eelarvest 2% kaitsekulutustele. Sama manitses Obama täna Walesis algava tippkohtumise eel tegema ka teisi NATO liitlasriike.

“Ukrainas toimuv on traagiline, aga see annab meile võimaluse vaadata värske pilguga üle, mis on vaja teha, et NATO kohustused on täidetud,” ütles Obama eile ühisel pressikonverentsil Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

Obama Eestis olles levis uudis, et Ukraina ja Venemaa presidendid on telefonivestluses relvarahus kokku leppinud, mis hiljem osutuski ennatlikuks. Obama jäi skeptiliseks.

“Me ei ole neile niinimetatud väljakuulutatud relvarahudele näinud järgnemas konkreetseid samme,” ütles Obama pressikonverentsil. Kui Venemaa on tõepoolest valmis lõpetama Ukraina separatistide väljaõppe rahalise toetamise ja tõsiselt olukorrale poliitilist lahendust püüab leida, vastaks see kõigi ootustele. “Härra Putini psühholoogia jätan ma selles osas teistele tõlgendada,” ütles Obama.

Seni on USA ja EL valmis Venemaa survestamiseks kehtestama uusi sanktsioone, mis Obama sõnul juba tuntavalt Venemaa majandust mõjutavad. Sellest on järjest ilmsem, et  Venemaa presidendi tegevus ja Ukraina strateegia ei ole Venemaa kodanike huvides. Obama kordas, et see ei pea nii olema ja tee diplomaatiliseks lahenduseks on jätkuvalt lahti.

Oma kõnes lubas Obama jätkata toetust Ukraina reformidele, manitsedes muu hulgas nii Ukrainat kui teisi riike mitmekesistama riigi energiatarneid. “Ei või tekkida olukord, kus ollakse taolise riigi pantvangiks, kes kasutab energiat relvana,” ütles Obama.

Obama avaldas toetust Ukraina presidendi Petro Porošenko rahupüüdlustele, korrates, et sõjalist lahendust kriisile ei ole.

Ent USA presidendi tugev sõnum oli, et iga riik, ka Ukraina, peab saama ise ilma välise sekkumiste oma tuleviku üle otsustada. Ja seda tahet on inimestes raske lämmatada.

 

Kommentaar

  • Sõnadel võib nii palju jõudu olla

Peeter Saks, BaltCapi omanik
Ma polnud varem mõelnudki, et sõnadel võib nii palju jõudu olla. Obama kõnest tuli see väga hästi välja. Avaldas ikka muljet küll.
Kõne oli põhjalikult ette valmistatud ja detailid paigas. Korrati selgelt ja konkreetselt põhitõdesid, mille nimel seistakse. Midagi rohkemat polekski osanud oodata.

  • Signaal oli tugev – Balti riigid on kaitstud

Tiit Paananen, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige, endine Skype Eesti juht
On suur au olla sellise mehega ühes saalis. Mina sain küll selle, mille järele ma sinna läksin.
Obama kõnest sai kinnitust, et neid, kes mängivad reeglite järgi ja kes aitavad ka teisi, ­aidatakse vajaduse korral samuti. Signaal oli väga tugev – Balti riigid on kaitstud. Loodetavasti läheb see signaal ka ­õigesse kohta kohale.
Kõnesse oli oskuslikult põimitud nii Eesti kultuuri kui ka rohkelt tagasivaateid Balti riikide ajalukku. Palju keskenduti ajaloole, oleksin oodanud rohkem tähelepanu tulevikuvaadete kohta.
Samas, kes ikka oskab ette ennustada praeguses sündmuste ahelas. Paljud stsenaariumid on ju võimalikud.

  • Kohalik auditoorium sai, mida ootas

Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja
Välismeediat rekordiliselt täis Nordea kontserdisaalis Heinz Valku ja Marie Underit tsiteerinud Barack Obama ütles seda, mida kohalik auditoorium temalt ennekõike ­ootas.
Rohkem kui tosina aplausiga katkestanud kõne oli selgelt suunatud Eestile, laiemalt Balti riikidele ja ühtlasi Ukrainale ning Venemaale. Hinnanguliselt pikima aplausiga tunnustati presidendi lauset: “Kui siin küsitakse, kes tuleb appi, siis on need NATO liitlased, sh USA, siin ja praegu.”
Obama kõne oli selline, nagu ta praegusel hetkel olema pidi – demokraatia, vaba sõna ja vaba enesemääramise pühitsemine.
Kuid natuke nagu nukker tunne oli saalist lahkuda. Ei kuulnud lavalt kerglast lõõpi, nalja täis pikitud vaimukusi, mida isegi USA presidendid (ja eriti nemad) nii hästi oskavad. Aeg ei ole selline. Kuid teisel ajal poleks Obama ka Tallinnasse ilmselt tulnud.

  • See aitab lõpetada Ukraina saatusega hirmutamise

Enn Veskimägi, Standardi suuromanik
Obama kõne oli julgustav ja otsekohene. Loodan, et selle kõne peale mõned Eesti poliitikud, kes on siiamaani meid pidevalt hirmutada püüdnud, et ka meiega võib juhtuda nii nagu Ukrainaga, lõpetavad selle nüüd ära. Sõnum oli nii tugev.
Eesti klassikute tsiteerimine kõnes oli muljetavaldav.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. September 2014, 21:10
Otsi:

Ava täpsem otsing