Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ära anda 200 000 krooni

16. jaanuar 2008, 00:00

Uute korterite hinnalangus ja üha suurenev ning suurenev pakkumine on kinnisvaraturule toonud uut tüüpi kliendid. Need on inimesed, kes on aasta või pool tagasi sõlminud kinnisvaraarendajaga ehitusjärgus oleva korteri osas võlaõigusliku lepingu. Ostetava korteri eest on kliendid teinud ettemaksu, mis reeglina on suurusjärgus 10-20% korteri maksumusest.

Ja nüüd hakkab ostetud korter valmis saama.

Tänasel turul, kus elamispindade hinnad on tulnud allapoole, näevad pool aastat või aasta tagasi ostu sooritanud inimesed ees terendamas uut võimalust. Nimelt – võimalust loobuda olemasolevast ostetud korterist. Ostetud korterist loobumine tähendab reeglina ka arendajale tehtud ettemaksu kaotamist. Võib arvata, et ettemaksu suurus jääb üldreeglina suurusjärku 150 000 kuni 250 000 krooni, erandjuhtudel võivad summad küündida ka suuremate numbriteni.

Ettemaksust aga ei loobuta asjatult.

Korterist ja seega ka ettemaksust loobumise vastutasuks otsivad need kliendid endale uut elamispinda. Eelduseks on see, et kogusummana saaksid nad sama raha eest rohkem. Sõna „rohkem” võib siin tähendada nii suuremat elamispinda, paremat asukohta, paremat kvaliteeti, soodsamaid halduskulusid tulevikus … Ja üha suurenev pakkumine annab sellise vahetuskauba tegemiseks võimalusi järjest rohkem. Arendajad loomulikult ei ole vaimustuses, kui kliendid ostetud korteritest loobuma peaksid. Seda vaatamata asjaolule, et ettemaksu saavad arendajad endale jätta.

Ettemaksu leppetrahviks jätmine võimaldab arendajal olla järgmise potentsiaalse ostja leidmisel hinna osas paindlikum ehk siis müüdava korteri hinnas allapoole tulla, kuid tänase suure pakkumise juures eelistavad kõik arendajad pigem seda, et saaks korterile reaalse ostja, kes on valmis kogu raha maksma. Lisaks on arendajal kukil istumas pank, kes üsna tähelepanelikult jälgib müügitulemusi ning ootab arendamiseks võetud laenu tagasimaksmist.

Teine asi, mis arendajad nukraks muudab, on muidugi asjaolu, et tagasi tulnud korter on pikalt müügipakkumiste nimekirjast väljas olnud. Negatiivne müük ehk juba müüdud korterite pakkumisse tagasitulemine võib teistes klientides tekitada küsimuse, mis korteril viga on, et see taas müügis on.

Kui arendajale tagasitulevaid kortereid on palju, siis sellised küsimused aga mõjuvad halvasti mainele ning seeläbi võivad mõjutada kogu projekti müügitempot. Ainus, mis aga korteri juures „valesti” või „kehva” on olnud, on olnud korteri esialgne pakkumise hind.

Arendajad peavad mõistma, et kliendid ei käitu selliselt mitte nende pahast tahtest. Turuolukord lihtsalt on üsna kardinaalselt muutunud ning uued ajad nõuavad vanadel aegadel tehtud otsuste ümbervaatamist. Tuleb tunnistada, et kliendi poolt vaadatuna on halvema kauba parema kauba vastu vahetamata jätmine äärmiselt ebamõistlik samm.

Mida arendajad peaksid sellises olukorras tegema?

Arendajad peavad kindlustama oma tagala, et kohtuda võimalikult väheste korteriostust loobujatega. See tähendab notariaalselt sõlmitud korrektseid lepinguid, kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist ja kvaliteetse toote pakkumist. Kui arendaja suudab neid tingimusi täita, siis tegelikult kliendid ei soovigi ostetud korteritest parema leidmise lootuses loobuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing