Kommentaar: täna otsistakse Eestis 500 IT-spetsialisti

20. märts 2008, 00:00

See, et Eestis IT-spetsialiste napib, ei tohiks olla enam kellelegi suur uudis. Tänase, 19. märtsi seisuga on meie tuntumates töövahendusportaalides ligi 500 IKT valdkonna tööpakkumist, kindlasti esineb dubleerimisi, aga vaatamata sellele on IKT valdkond üks vakantsemaid valdkondi kogu Eesti töömaastikul.

Mida räägib meile ITL’i (Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) statistika (2006. aasta andmed): hinnanguliselt on Eestis kokku ca 12 000 IKT spetsialisti, millest telekommunikatsioonisektoris spetsiifilisemalt 3000 ja IT-sektoris 6500 spetsialisti. Ettevõtetes, mille põhitegevusalaks ei ole IT, töötab ca 2000 ja avalikus sektoris 600 spetsialisti. 2007. aastal IT-alal kõrgkooli lõpetanud täidavad vaid 15% IT-ettevõtete lisatööjõu vajadusest.

Sama aasta Cisco Systemsi poolt läbiviidud analüüsi kohaselt oli Eestis mullu ca 400 IT vakantsi ning selle aasta prognoos on juba 1000 vakantsi. Siiani on üks populaarsematest moodustest vakantside täitmiseks IT-töötajate vastastikkune üleostmine. Allan Martinson hindas 2007. aasta IKT sektori keskmiseks palgakasvuks 30%. Tegelikest numbritest mul kahjuks ülevaade puudub. Kahtlemata ei saa üleostmised olla sektori arengu seisukohalt jätkusuutlik strateegia. Igasugustest palgarallidest võidab loomulikult kõige enam töötaja, aga oma jälje jätab see kahtlemata ettevõtete kasumitele, kuna palgakulul, vähemalt IKT teenuste outsource’ile spetsialiseerunud ettevõtete (Webmedia, MicroLink, WM Data jt) kulustruktuuris, on suur osakaal.

Mis võiksid olla lahendused? Paar aastat tagasi vaagisid meie IT-hiidude juhid Äripäeva leheveergudel IT-ettevõtete konsolideerumise võimalusi. Üks viimaseid suuremaid M&A-sid oli kahtlemata MicroLinki liikumine Eesti Telekomi rüppe. Minule teada olevalt organiseerisid nad peale liitumist ka oma tööjaotuse ümber. Huvitav oleks saada insaideritelt hinnanguid avaldunud sünergiatele. Meelde tuleb ka Triggeri ost Helmese poolt. Kõik muud võimalikud ühendamised ja ühinemised on siiani jäänud üksnes plaanideks või ei ole ületanud uudiskünnist. Teine ja palju poleemikat tekitanud lahendus on seotud võõrtööjõu sissetoomisega.

Skype'i operatsioonide juht Sten Tamkivi pakkus välja, et ajude sissevooluks peaks Eesti looma tööturisti viisa, mis lubaks riiki õige motivatsiooni ja oskusega inimesi ning aitaks nõnda leevendada tööjõupuudust. Tamkivi, BLRT jt lobistide viimase aja suurt võitu (uus välismaalaste seadus) tumestavad uuringufirma Klasteri tulemused, kus kaks kolmandikku eestimaalastest võõrtööjõu sissetoomist ei poolda. Kolmanda lahendusena on välja pakutud seda, et Eesti IT-firmade rolliks võiks jääda projektijuhtimine ning vajalik allhange tellitakse sisse. Tean ühte tarkvarafirmat, kes kunagi midagi taolist Indias proovis, aga asi jäi töökultuuri erinevuste tõttu katki. Neljas ja kahtlemata väga oluline võimalus on IKT hariduse ja töövõimaluste propageerimine üldhariduskoolides (miks mitte koostöös tööandjatega) ning aktiivne karjäärinõustamine ülikoolides. Samuti peaks riik suurendama riiklikku koolitustellimust IT-erialadel. Viisime 2007. aastal TTÜ-s, IT Kolledzhiz, TLÜ-s läbi esimese kursuse IT-erialade tudengitele mõeldud karjääriseminari "Ära mine kinnisilmi IT-tööturule".

Tudengitega vesteldes üllatas, et nende teadmised karjäärivõimalustest, IT-tööturu vajadustest/nõudmistest, IT-tööandjatest ning erinevatest IT-professioonidest on veel üsna kesised. Sõltumata strateegiast vajab küsimus lahendamist. Isiklikult tundub, et meie IT-potentsiaal ja kogemused on piisavalt head, et maailmas endale head nime teha (jätame mainimata tänaseks juba retooriliseks küsimuseks muutunud küsimuse, et kas Skype on Eesti/eestlaste firma või ei). Webmedia agressiivne laienemine Ida-Euroopas, Helmese ja Triggeri tarnitavad lahendused Läände ja Regio ponnistused Aasias viitavad sellele, et meie IT-kompetents väärib eksportimist.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing