Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: langevad kinnisvarahinnad seavad pangad löögi alla

24. märts 2008, 00:00

Täna on Eesti kinnisvarahinnad tagasi 2006. a. sügise tasemel.

Vahepeal on pankade eluasemelaenud kasvanud 60 miljardilt 90 miljardile kroonile, seega on 30 miljardit kinnisvaralaene välja antud praegusest kõrgemate kinnisvarahindade juures, kirjutab Andersson ingliskeelses portaalis bbn.ee.

Mõne aasta jooksul on kinnisvaralaenude turg Eestis kiirelt kasvanud. Aastalõpu seisuga on eraisikutele välja antud eluasemelaenude maht olnud järgmine, mld kroonides:

2002: 9,3 2003: 14,9 2004: 23,5 2005: 41,0 2006: 66,9 2007: 88,0

Panganduse vaatevinklist on ilmselt huvitav vaadata laenude ja kinnisvarahindade seoseid. Maa-ameti statistika järgi oli Tallinna 41-55 m2 korterite keskmine hind tipus 2007.a. aprillis 25600 krooniga. Tänavu märtsiks on see langenud 21800 kroonile ehk 2006.a. septembriga sarnasele tasemele. Võib ilmselt õigeks pidada, et seda tüüpi korterite hinnaliikumised iseloomustavad Eesti kinnisvaraturgu ka üldisemalt. Müüdud korterite struktuuris on aastail 2006-2008 ilmselt olnud muutusi, kuid see nähtavasti ei riku võrdlust ja kui rikubki, siis näidates praegusi hindu 2006.a. septembri omadest isegi madalamatena.

2006.a septembris oli eraisikutele välja antud kinnisvaralaenude maht 60 mld krooni, täna 90 mld. Arvestamata tagasimakseid tähendab see, et kolmandik üleval olevaist laenudest on välja antud praegusest kõrgemate kinnisvarahindade tingimustes. Ehk nende laenude tagatiste väärtus on kahanenud laenu väljastamise hetkest alates.

Kinnisvarahindade langedes veel 10% võrra on need tagasi 2006.a. alguse tasemel ning siis toetub üle poole kinnisvaralaenudest langenud väärtusega tagatistele. Arvestades käibe loidust tänaste hindade juures on mõistlik eeldada edasist hinnalangust.

Sõltuvalt nõutava omafinantseeringu suurusest ja sellest, kui kiirelt laenamist tippaasta 2007 ümber kasvatati, tulenevad eri pankadel kinnisvarahindade langusest erinevad riskid. Sampo, Nordea ja DnB Nord võiksid olla näiteiks pankadest, kelle osa eluasemelaenude turul 2007.a. kasvas.

Võrdluseks võib tuua, et Rootsi panganduskriisi käigus 1990ndate alguses tulid pankade kaotused eelkõige ettevõtete laenudest ja eraisikute kinnisvaralaenamisel läks kergemini. Tõenäoliselt võib niimoodi minna ka Eestis, kus laenamine kommertskinnisvara sektorisse on viimastel aastatel kiirelt kasvanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing