Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Elcoteqi aktsia pöörab tõusule?

03. aprill 2008, 12:24

Elektroonikakomponentide tootja Elcoteqi aktsia on viimase kahe aastaga kukkunud 20 eurolt 4 eurole, kirjutab erainvestor Stefan Andersson eile ingliskeelses portaalis BBN.

Kui eile hommikul maksis Elcoteqi aktsa 4 euro ringis, siis õhtuks kosus ta juba ligi 9 protsenti ja täna kl 13.55 maksis 4,4 eurot (toim).

Aga kui ettevõtte juhatus tänavu endale seatud eesmärgid täidab, siis võib oodata, et aktsia pöörab tugevale tõusule.

Kuni 2005. aastani laienes Elcoteq pidevalt. Kogu maailmas tekkis uusi tootmisüksusi ja tootmisvõimsus aina kasvas. Kuid viimased kaks aastat andsid vastu näppe juhatusele, kes oli silmnähtavalt valesti hinnanud nii turuvõimalusi kui ka tootmiskulusid. Sest ajast alates on firma kokkuhoiurežiimil ja kasumisihid on kaugelt saavutamata jäänud. Eriti raske oli 2007. aasta.

Nüüd, pärast mullust mahukat koondamist, kui suleti või müüdi tehaseid Soomes, Saksamaal, Mehhikos ja Venemaal, paistab Elcoteqi tänane struktuur paremini firma turupositsioonile vastavat. Jäänud on tootmisüksused Hiinas, Indias, Eestis, Ungaris, Rumeenias, Mehhikos ja Brasiilias. Ettevõtte palgal on täna kogu maailmas ligikaudu 24 000 inimest.

Kui kuni 2006. aastani kasvas Elcoteq paralleelselt oma suurklientide Nokia ja Ericssoniga, siis viimasel aastal on ettevõte oma kliendibaasi laiendanud. Mõnedest Nokia tellimustest on ilma jäädud, kuid need on jälle asendunud teiste samamahulistega. Kindlasti on muutused tellijate ridades toonud Elcoteqile kaasa ümberkorralduskulusid ja kasumlikkusele põntsu pannud. Ent need mured peaksid ettevõtet kimbutama vaid lühikest aega ning seega võib oodata tootmisfirma majandustulemuste paranemist.

Elcoteqi käive oli mullu veidi rohkem kui 4000 miljonit eurot ja suurte kulude tõttu langeti kokkuvõttes 107 miljoni eurosesse kahjumisse. 2008. aastal ei oota firma käibes suuri muutusi ning on viidanud sellele, et osade toodete müük võib isegi langeda.

Kuid ärikasumile (EBIT) on Elcoteq andnud numbrites mõõdetava sihi. Ning seda sihti – 2% käibest – korrati viimati ka 25. märtsil toimunud aktsionäride üldkoosolekul. Nii et kui me eeldame, et Elcoteqi käive jääb mullusele tasemele, siis prognoosib ettevõte 2008. aastal vaikimisi 80 miljoni euro suurust ärikasumit.

Kuna ettevõtte 2007. aasta kahjum ei mõjutanud rahavoogusid, siis firma võlakoorem suurenes mullu vähe. Kui me eeldame, et tänavused finantskulud on 30 miljonit eurot ehk mullusega võrreldes 15% suuremad, siis ulatub tänavu oodatav maksueelne kasum 50 miljoni euroni. 20%-lise maksumäära juures tuleks kasumiks 40 miljonit eurot. See teeb 1,2 eurot Elcoteqi A-aktsia kohta. 2007. aasta lõpul oli ettevõtte omakapital A-aktsia kohta 5,72 eurot.

Elcoteqi A-aktsia tänane hind Helsinki börsil, 4 eurot, paistab odav ükskõik millist klassikalist P/E (hinna ja kasumi), P/B (hinna ja raamatupidamisväärtuse või P/S (hinna ja käibe) suhet vaadates. Kui me heidame pilgu tänasest päevast kaugemale, siis näeme, et elektroonikatootmise teenuste sektorile (EMS) ennustatakse jätkuvalt kiiret kasvu ja Elcoteqil paistab siin olevat tugev positsioon.

Seega – kui ettevõte täidab oma 2008. aastaks seatud eesmärgid, siis peaks aktsial olema korrektuuriks küllalt ruumi. Peamised riskid on aga seotud endiselt suure sõltuvusega ühest tellijast (Nokia) ja muidugi ka Elcoteqi juhtkonna viimaste aastate suutmatus majandustulemusi õigesti ette ennustada.

Märkus: Autor omab kaudselt Elcoteqi aktsiaid.

Tõlkis Kertu Ruus

Eesti kasiinodes kaotatakse kuus 17 000 netopalka

Stefan Andersson

2007. aasta teises pooles oli Eesti kasiinode käive ligikaudu 160 miljonit krooni kuus. Selle arvu peegelpildiks on kõikide külastajate kaotus kasiinodele, mis võrdub 17 000 Eesti keskmise netokuupalgaga.

Tore oleks ju uskuda, et kasiinod on ohutud lõbustusasutused kitsale inimeste ringile. Kuid Tallinna börsil noteeritud kasiinooperaatori Olympic Entertainment Group (OEG) aruandeid vaadates näeme, et see ring on tegelikult üsnagi lai.

Pärast seda, kui OEG omandas mullu kevadel Kristiine Kasiino, on ettevõtte käes nende enda sõnul 45% Eesti kasiinoturust. 2007. aasta teises pooles oli OEG Eesti kasiinoäri käive 72 miljonit krooni kuus. Kui me eeldame, et OEG’l on 45% turust, siis tuleb kogu Eesti kasiinoturu kuukäibeks 160 miljonit krooni.

Kuna kasiinode käivet arvestatakse netobaasil, st see võrdub „panused” miinus „võidud”, näitab see number ka kõikide külastajate „netokaotust” kasiinodele. Seega kaotasid kõik Eesti kasiinode külastajad kokku (olgu nad eestlased või välismaalased) 2007. aasta teises pooles 160 miljonit krooni kuus.

Loomulikult ei haihtu see raha lihtsalt õhku. Näiteks 25% sellest (OEG aruannete põhjal) läheb kasiinotöötajate palkadeks. Ometi jääb klientide kogukaotuseks või „lõbustustasuks” – kuidas kellelegi asju nimetada meeldib – 160 miljonit krooni.

Keskmine netopalk oli Eestis eelmise aasta teises pooles 9300 krooni kuus. Seega kulus kasiinodes igas kuus kulutatud 160 miljoni katmiseks 17 000 netokuupalka.

Võrdluseks veel: Eesti haridussüsteemis töötab kokku 54 000 inimest (kelle netopalk on kuus 8000 krooni). Seega kulutati kasiinodes peaaegu 40% kõikide nende inimeste netopalkadest.

Kuna hasartmängude traditsioon ja regulatsioon riigiti erineb, siis on raske Eestit naabritega võrrelda. Näiteks Põhjamaas on kasiinod – kui nad on üldse seadusega lubatud – kõva regulatsiooni all ja spordikihlveod on ülimalt populaarsed. Samuti on võimatu täpselt välja arvutada, kui palju mängitakse nii Eestis kui mujal hasartmänge Internetis. Ometi on selge, et klassikaliste kasiinodes kulutavad eestlased (ja ka lätlased) tunduvat rohkem, kui enamik teisi eurooplasi.

Eestis käib avalik arutelu kasiinode kui sotsiaalse probleemi üle. Baltimaades puuduvad aga alternatiivsed meelelahutusvõimalused. See võib kõlada naiivselt, kuid usun, et kasiinode peamine konkurent on sport. Kui poistel oleks lihtsam sporti teha, siis haukaksid kasiinod inimeste sissetulekutest hoopis väiksema osa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing