Korter osta või üürida? Loomulikult üürida!

09. aprill 2008, 11:50

Kinnisvaraturg on võrreldes paari aasta taguse ajaga muutunud. Pakkumine on defitsiidist muutunud ülepakkumiseks. Ajakirjandus kirjutab sageli lugusid hinnalangustest elamispindade turul. Elamispinna vajaja seisab küsimuse ees, kas osta täna korter või on mõistlik see hoopis üürile võtta. Tänases artiklis vaatame argumente, mis räägivad elamispinna üürimise poolt. Järgmisel nädalal vaatame, miks on mõistlik korter üürimise asemel osta.

Ebakindlus turul Korteri üürile võtmise kasuks räägib esmajoones ebakindlus kinnisvara ostu-müügiturul. 2008. aastaks võib prognoosida kinnisvara hinnalanguseks vähemalt 15-20%. See tähendab tänasele potentsiaalsele elamispinna ostjale, et ostuotsus on mõistlik edasi lükata ning proovida tabada madalaimat hinda. Isegi tänase soodsa hinnaga korterit ostes säilib risk, et hinnad langevad allapoole tehinguhinda. Turuväärtuse alanemisel kriitilisest piirist allapoole võib ostu finantseerinud pank, ehkki ei pruugi, nõuda laenu osalist kustutamist ja/või lisatagatist.

Korteri üürile võtmine on paindlik Turul on palju uute ja vanade korterite üüripakkumisi. Üürikorteri leiab üsna kiirelt. Mitmedki kinnisvaraarendajad pakuvad korterit kas üürile või müügiks. See võimaldab sobiliku korteri üürile võtta ning turuolukorra selginedes pakkuda arendajale korteri väljaostu. Erinevalt korteri ostmisest saab üürilepingu sõlmida lihtkirjalikuna. See aga tähendab, et aktiivse otsimise algusest kuni väljavalitud korterisse kolimiseni võib kuluda vaid mõni päev.

Vara hind ei ole oluline Korterit üürile võttes pole üürniku jaoks oluline, kas korteri hind tõuseb või langeb. See on üürileandja ehk vara omaniku risk. Ehkki üürilevõtja ei saa korteri hinnatõusust kasu, jääb samas olemata ka hinnalangusest tulenev kaotus. Ja just hinnalangus on täna tõusust märksa tõenäolisem.

Esmane sissemaks ja tehingukulud on väikesed Korterit üürides pole nii suurt rahasummat vaja kui korterit ostes. Laenuga ostmiseks on tavaliselt tarvis mitmesaja tuhande kroonist sissemaksu. Sellele lisanduvad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad notaritasud, riigilõivud, laenulepingutasud ning kuuüüri ületavad maaklertasud. Üürides piisab tagatisrahast ja maaklertasust, kui vastavat teenust kasutatakse. Mõlemad ulatuvad tavaliselt ühe kuu üürimäärani. Seega on üürija kulud märkimisväärselt väiksemad kui korteri ostja omad.

Rahaliselt kasulik Korterit üürida on rahaliselt kasulikum kui osta. Korteri aastasele üürimisele kulub tänasel päeval reeglina 4-6% korteri väärtusest. See on suhteliselt madal number, mis näitab, et rahalisest vaatepunktist on ostmisest kasulikum korterit üürida.

Lühiajaliselt parim Üürilevõtt on parim lahendus ajutiselt elukohta vahetades. See välistab nii ülilihtsa kinnisvaraostu kui ka keerulise kinnisvaramüügiga seonduvad riskid.

Mobiilsus Makromajanduslikult vaadatuna suurendavad üürikorterid tööjõu mobiilsust. See tähendab, et inimesed ei hoia elukohast kümne küünega kinni, vaid liiguvad pigem sinna, kus nad saavad paremat tööd.

Eelpool sai käsitletud mitmeid tegureid, mis räägivad tänastes turutingimustes korteri üürilevõtmise kasuks. See ei tähenda aga, et korteri ostmisel plusse poleks. Ehkki otsustamisel peab lähtuma kirjeldatud üldistest printsiipidest, tuleb arvestada ka isiklikke ambitsioone, kasvõi näiteks elutsükli faasi. Konkreetse inimese jaoks võib osutuda õigeks ka turuloogikaga vastanduv lahendus. Järgmisel nädalal vaatame, mis tegurid räägivad eluaseme ostmise poolt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing