Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uue töötaja üleostmine võib viia teiste lahkumiseni

14. aprill 2008, 09:36

Ühes ettevõttes juhtus selline lugu. Ettevõtte tippspetsialistide meeskonda osteti konkurendi juurest üle spetsialist, kelle palganumber oli kolleegidega võrreldes neljandiku võrra suurem, mis tegi ta ettevõtte jaoks üsna kalliks.

Olgu öeldud, et kõik meeskonnaliikmed olid kvalifikatsiooni, oskuste ning kogemuste mõttes võrreldaval tasemel. Kuna tööturul oli antud valdkonna tippspetsialistidest tõsine põud, siis olid üleostmised selles sektoris üsna tavaline nähtus. Ei olnud ka vaadeldav ettevõtte selles osas patust päris puhas. Aga kuna ta kuulub omas valdkonnas turu viie edukaima ettevõtte sekka, siis oli ta üldjoontes spetsialistide seas üsna atraktiivne tööandja. Et vältida võimalikke käärimisi, siis oli ettevõtte töötajatel keelatud oma palganumbritest rääkida. Paraku said meeskonnaliikmed palgakääridest teada. See põhjustas palju pingeid ning asjade silumise peale kulus juhtkonnal kõvasti energiat. Kahjuks on see vaid üks näide paljudest.

Tegelikult tuleks jälgida aktiivsemalt palgaturu liikumisi sektoris ning seda mitte arvestada ainult uuele töötajale palgapakkumise tegemisel, vaid kohendama ka vanade olijate sissetulekuid sellele vastavalt. Üksnes iga-aastasest inflatsioonikoefitsendiga palkade läbikorrutamisest võib jääda väheseks. Täna on veel ettevõtteid, kes kipuvad palgapakkumise tegemisel vanu olijaid ära unustama. Suure raha eest ostetakse uus inimene üle ning tema töölepingusse kirjutatakse sisse, et palk kuulub ettevõtte ärisaladuste alla, lootuses, et see info teisteni ei jõua. Vahemärkusena olgu öeldud, et seaduse järgi ei saa töötajalt palga saladuses hoidmist nõuda.

Paraku võib sellise saladuse ilmsiks tulemisel olla üsna kallis hind nagu näiteks mõne staaþika võtmekompetentsiga inimese lahkumine organisatsioonist. Üleostmistega seoses olen kohanud veel ühte probleemi ja see puudutab rohkem töötajat. Eriti ilmneb selline olukord töötaja ülemaksmisega seoses. Ülemakstud töötajal võib olla hiljem üsna keeruline uut töökohta leida, kuna keegi ei ole valmis talle võrdväärset sissetulekut pakkuma. Õnneks või õnnetuseks kipub elustandard palgatõusule järgi tulema ning võetud kohustused (laenud, liisingud jms) ei võimalda madalama sissetuleku peale uuesti minna. Kohtasin kunagi ühte IT-projektijuhti, kelle senine palgatase oli 75 000 krooni brutos (enamasti on kogenud suuremate IT-projektijuhtide tase vahemikus 25 000-35 000 krooni brutos). Kahtlustan ikka, et kas antud sektori palgaturg järgneva paari aastaga sellisele tasemele jõuab. Seega ei pruugi tööandja teadmatus mitte ainult talle endale kalliks maksma minna vaid mõjutada ka töötajat. Mitmed uurimused on näidanud, et palkadega ei olda kunagi päris lõpuni rahul, sõltumata sellest, mida tööandja ka ette ei võta. Ikka leidub neid, kes arvavad, et peaks suuremat palka saama või siis vähemalt teenima rohkem kui kolleeg.

Rahulolematust palkadega saab vähendada, kui arvestada palgasüsteemi loomisel järgmisi põhimõtteid: õiglus, läbipaistvus ja kriteeriumite selgus. Antud põhimõtteid ei tohiks ära unustada ka uute töötajate värbamisel. Igasuguste palgaläbirääkimiste pidamisel tuleks aluseks võtta eelnevalt ettevõttesiseselt kokkulepitud parameetrid (senised töötulemused, staaþ, kompetentside rohkus ja/või tase vms) ja mitte ilmtingimata andma seda, mida inimene küsib. Kui läbirääkimiste aluseks olevad parameetrid on kõigile teada, siis on lihtsam põhjendada hiljem ettevõtte sees ka palkade erinevusi, mis on siiski vist paratamatus. Ainult rahaga töötajate üleostmist praktiseerivatele ettevõtjatele tahaks esitada lõpetuseks ühe retoorilise küsimuse. Kuigi lahingust talentide pärast on õige pea saamas globaalne sõda, siis kas meil on ikka mõne lisanduva kliendilepingu nimel vaja võtta tööle kallis (sageli ärahellitatud ning pühendumisprobleemidega) tippspetsialist ning pöidlad pihus loota, et keegi teda mõne kuu pärast meilt jälle üle ei osta. Paslik oleks meenutada siinkohal Stanfordi ülikooli professori Jim Collinsi üleskutset neile juhtidele, kes soovivad oma äri muuta suurepäraseks: andke oma ettevõtmistele enam sisu ja tähendust (mitte ainult kasumiteenimine) ning tooge oma missioon, visioon ja põhiväärtused kodulehtedelt ja voldikutelt igapäevasesse kõnepruuki ning tegevuspraktikasse. Küll siis õnnestub meelitada ligi ka tippspetsialiste, kes ei tule ainult palga pärast.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing