Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: kasvavad palgad ei ole makromajanduse probleem

28. aprill 2008, 13:43

Eesti kasvavad palgad ei ole ennekõike märk langevast konkurentsivõimest, vaid viide saavutatud jõukusele. Ometi on oluline uurida, KUIDAS on palgakasv toimunud.

Majandusanalüütikud käsitlevad kasvavaid palgakulusid tavaliselt probleemina. Nii on mõistlik mõelda sellistes riikides, kus palgad on kokku lepitud suurte ametiühingute ja tööandjate liitude kollektiivsete läbirääkimiste käigus.

Kui aga tööjõuturg on nii paindlik nagu Eestis, ei määra kasvavad palgad mitte konkurentsivõimet, vaid on tiheda konkurentsiga turu tulemus. Kasvavad palgad on vast isegi kõige parem olemasolev märk sellest, et ühiskonna jõukus kasvab. Oletades, et palgad pannakse konkurentsitingimusi arvestades paika ka avalikus sektoris, kehtib selline mõttekäik kogu riigi majanduse kohta. Tööandjate soov valuutat devalveerida või muud moodused tööjõukulusid madalal hoida viitab sellele, et tunnetatakse survet, mille tekitab ka tegelikult turuna toimiv keskkond.

Seetõttu on kasvavad palgad Eestis alati vaid mikroprobleem ja mitte kunagi makrotasandi mure.

Ometi tuleb palgakasvu taga olevaid põhjusi tähelepanelikult uurida, et nende jätkusuutlikkust hinnata. On selge, et Eesti 20% aastane palgakasv 2006. ja 2007. aastal tuli suures osas jätkusuutmatust allikast, mis lähiaastail kaob.

Konkureerivad palgad ja kasuminumbrid

Riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) võib sissetulekuid arvestades jagada kolmeks osaks: palgad, kasuminumbrid ja maksud. See tähendab, et majanduses tekitatud väärtus liigub kas töötajate, kapitali omanike või riigi kätte. Väärtus, mis jõuab saajani palga või maksutulu kujul, suunatakse peamiselt tarbimisse, samas see, mis liigub kasumina omanike kätte, läheb enamasti säästudeks või reinvesteerimiseks. Palgad ja kasuminumbrid võistlevad ressursi pärast ja samamoodi võistlevad omavahel tarbimine ja investeeringud.

Suurt kasumit võib teenida igas maailma riigis, kuid kõrgeid keskmisi palku saab pikas perspektiivis maksta vaid seal, kus rahvastik tervikuna on kõrgelt haritud, innovaatiline, ettevõtlik ja produktiivne. Palkade ja kasuminumbrite jagunemist muudetakse maksude kogumisega, kuid üldiselt annavad siiski palgad märku sellest, kuidas riigil läheb.

Eestis on kasumi osa SKPst võrdlemisi suur. Ometi on viimasel ajal näha, et palgad pigistavad kasumeid väiksemaks. 2006. aasta neljandat kvartalit ja 2007. aasta neljandat kvartalit võrreldes kasvas kogu palgasumma 23,5%, kasumid aga langesid 0,4%. Mis on siis peamised põhjused, miks on Eestis palgad nii kiiresti kasvanud. Arvan, et olulisemad põhjused on järgmised:

1 Produktiivsuse kasv Produktiivsuse kasvuga paraneb töötajate positsioon läbirääkimistel. Produktiivsuse paranemine mõjub hästi reaalpalkadele, aga ka kasumile ja maksulaekumistele. See on SKP pikaajaline kasvataja.

2 Tööstuse restruktureerimine Uued tööstused, kus üks töötaja annab enam lisaväärtust, mängivad vanemad madalamat väärtust loovad tööstused nurka. See trend käib käsikäes rahva kasvava haridustasemega, kuid on ühtlasi ka väga pikas perspektiivis ühiskonna üldise arengu tulemus.

3 Üleinvesteerimine Viimastel aastatel, kui intressimäär oli madal, laenu pakuti heldelt ja tööjõukulud olid madalad, tehti investeerimisotsuseid, mis osutusid hiljem liiga optimistlikuks, tekitades liigse pakkumise. Ometi peavad omanikud nüüd nende tehtud investeeringute käigushoidmiseks mis tahes hinnaga töötajaid enda juurde meelitama, andes üldisele palgasurvele veelgi hoogu.

4 Migratsioonisurve Inimeste võimalused töötada teistes ELi riikides viib palkade ühtlustumiseni. Kuna Eesti võrreldavad palgatasemed on endiselt Põhjanaabritest madalamad, sunnib migratsioon Eestis palgakasvule. Ka linnastumine või migreerumine maalt suurematesse linnadesse annab keskmise palga tõusule lisa.

5 Tööjõu hõivatus Eestis on tööl käivate inimeste arv viimaste aastatega kiiresti tõusnud, kasvades 596 000 hõivatult 2004. aastal 655 000 töötajani 2007. Töökäte juurdeleidmine on selgelt jõudnud surnud punkti ja see on viimaste aastate jooksul tööjõukulusid taas suuremaks muutnud. Märkimist väärib ka hüpotees sellest, et varimajanduse osakaal taandub.

Kui palju on üle investeeritud? Vaadates neid viit põhjust, miks palgad kasvavad, on selge, et produktiivsuse parandamine ja tööstuse ümberstruktureerimine on lõputud allikad. Migratsiooni mõjud kestavad mõnd aega. Lihtsustatult öeldes, kui palgaerinevus Eesti ja Soome vahel jõuab teatud protsendini, kaob ka väljarändajate tekitatud efekt. Lõpetuseks, üleinvesteerimine ja tööjõupuudus on tsüklilised palgaralli käivitajad.

Usun, et suurim küsimus on praegu see, mis rolli on üleinvesteeringud mänginud. Pangalaenud on SKP nominaalkasvu vedanud mitu aastat ning nõudluse ja pakkumise vahe kinnisvaraturul on olnud meeletu. Nüüd, kus pangad on laenuandmist pidurdanud, kaob üleinvesteeringute mõju palkadele. Ilmselt võib majandus pöörduda suisa alainvesteerimise perioodi. Igal juhul saame peagi paremini selgeks, milline on Eesti jaoks jätkusuutlik palkade kasvutempo.

Loe Stefan Anderssoni ingliskeelset originaalteksti BBNist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing