Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestlane töötab rohkem kui ükski teine eurooplane

06. mai 2008, 15:08

Aastas teeb eestlane enam töötunde kui ükski teine Euroopa Liidu kodanik, aga ka elukvaliteet peab sellega kindlasti sammu pidama.

Juba pikka aega on õigustatult pööratud tähelepanu Eesti probleemidele, mis johtuvad liigsest tarbimisest ja üleinvesteerimisest ning mis kajastuvad jooksevkonto suure puudujäägina, kirjutab autor aripaev.ee ingliskeelses sõrarveebis bbn.ee.

Probleemid tekitas kergesti kättesaadav raha – raha, mis nüüd annab vastupidist efekti. Hoopis vähem räägitakse asjaolust, et eestlane on Euroopa Liidu riikide pingereas esimene aastas töötatud tundide poolest. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond tutvustas möödunud aastal uurimust, milles võrreldakse EL liikmesriike, võttes aluseks tööpäevade ja –tundide, puhkepäevade jne arvu. Uurimusest selgus, et kui liita puhkepäevade ja riiklike pühade arv ühes aastas, siis juhib pingerida (või on hoopis viimane) Rootsi, kus noil põhjusil ollakse töölt eemal 42 päeval aastas. Eestlane on pigerea teises otsas, veetes töölt eemal üksnes 26 päeva aastas. Läti on 27 päevaga kohe Eesti kannul.

Terviklikum pilt sellest, kui palju inimene töötab, ilmneb juhul, kui vaadata normaalset keskmist aastast töötundide arvu täiskohaga töötaja kohta (see arvväärtus ei võta arvesse ei ajutise ega kestva töölt eemalviibimise määra ega ka töötatud ületunde). Jällegi on kõige valjem töörühkija eestlane, kes rühmab 1 872 tundi aastas. Prantslane lööb siin rootslast, olles 1 568 aastase töötunniga pingerea teises otsas (rootslane – 1 632 tundi). Ja jällegi on Läti 1 864 töötunniga töötaja kohta lähedal Eestile. Nende arvude paeluv dünaamika on selles, et Eesti ja Läti on küll Põhjamaade naaberriigid, ent arvud viitavad täiesti teistsugustele tööharjumustele. Eeldan, et võttes arvesse ka muid puhkusevorme, ilmneb veelgi jahmatavam erinevus. Mõistagi osutab see ka majandusest tulenevatele pingetele nimetatud maade vahel. Nimetatud asjaolusid arvestades on Eesti ja Läti ettevõtted Põhjamaadega tööturul konkureerides eeliseisundis, keskmisest palgast ei tasu üldse rääkida. Enamgi veel, eelnevast johtuvat võimendavad maksusüsteemid (need on lausa omaette universumid Läänemere lääne- ja idakaldail). Põhjamaade ettevõtted peaksid olukorda arvestades olema ettevaatlikud, otse loomulikult tuleks kasutada seda võimalust, investeerimaks Balti riikidesse.

On mõistetav, et Eesti ja Läti töötajad võivad tunda kiusatust kolida mujale, luues Balti riikides nii ajude äravoolu probleemi. Nõnda siis on töörühmajaist elanikkond ja soodne maksusüsteem Eestis ja Lätis loonud tingimused õitsvaks arenguks. Siiski peaksid kõik kõvasti tööd tegevad inimesed tundma, et nende töö tasub ära ja et elukvaliteet paraneb – ja see on ka poliitikute vastutada.

Tervet uurimust saate lugeda aadressil http://www.eurofound.europa.eu/eiro/studies/tn0705019s/tn0705019s.htm

Kommentaari tõlkis Sven Tallo

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing