Eesti toit sai aegade madalaima reitingu

Kristina Traks 07. mai 2008, 15:08

Põllumajandusministeerium esitles täna uuringut, millest nähtub, et kodumaise toidukauba eelistamine on langenud aegade madalaimale tasemele - oleme ringiga tagasi aastas 1996.

Tõsi, ka nüüd eelistab endiselt suur hulk Eesti inimesi ikkagi siin valmistatud kaupu, sest tervelt 73 % küsitletutest tunnistas, et ostab kodumaist toidukraami.

Uuringust tuleb selgelt välja, et langustrendi põhjuseks on suuresti röögatu hinnatõus, mis toidupoes eriti just eestimaise toidukauba osas on toimunud. Samuti ei saa inimesed arugi, kui ostavad importkaupa - märgistus on lihtsalt nii sarnane. Ja see trend on aastatega aina süvenenud.

Kui veel hinnatõusust rääkida, siis seda tasub kiruda küll. Sest seegi uuring kinnitab mu kõhutunnet - hinda on küll tõstetud, kuid kaup tegelikult pole läinud paremaks. Pigem vastupidi. Tsiteerin uuringut: "Tarbija nimel pingutatakse vähem. Hinnatõusuga ei ole kaasnenud tarbijale muutust olulistes kauba väärtustest, vaid need on muutunud pigem teisejärguliseks." Siinkohal tulevad kohe meelde Kalevi imetillukeseks kahanenud avanematus pakendis kommid. Või mõelge selle peale, kas te varem pidite uurima kirbukirja kohukesepakil tuvastamaks, et ega see piimatoode juhtumisi ei koosne hoopiski taimerasvast...

Kuid vaatame korraks tagasi. Kaks aastat tagasi läks toonase põllumajandusministri Ester Tuiksoo vedamisel käima ilmatu kohaliku toidukraami promomise projekt Eesti Toit. Raha on tänaseks kulutatud selle raames ca 40 miljonit krooni. Programmi eesmärgiks asekantsler Ruve Šanki toona öeldud sõnade järgi oli see, et Eesti toidu eelistamine konjunktuuriinstituudi iga-aastaste mõõtmistulemuste järgi ei langeks alla 80 protsendi.

Kui nii, siis võib täna öelda, et kuulsusrikas projekt Eesti Toit on osutunud samasuguseks farsiks nagu 13-miljoni krooni eest korraldatud Eesti märgi otsingud. Mäletame ju, et need päädisid geniaalse Welcome To Estonia märgi "leiutamisega".

Eesti Toidu läbikukkumisest annab tunnistust seesama täna esitletud uuring, kus nähtub, et pooled inimesed pole hoolimata kulutatud kümnetest miljonitest maksukroonidest sellise riikliku verikäki promomise programmi olemasolust kuulnudki. Nn aidatud tuntus oli projektil siiski küllalt kõrge - 89 % vastajatele justkui midagi koitis. Kuigi rahvas esimese hooga suurt miskit pole kuulnud sellest projektist, leiavad nad ikka õnneks, et toredaid üritusi on korraldatud ja need on ikka olnud vajalikud. Kõige mõistlikumaks on peetud toiduainetööstuste osalemist igasugustel konkursitel ja kõige mõttetumaks eesti toidu arendustegevust. Mida iganes selle all siis mõeldud ka pole.

Aga mis edasi? Üldiselt on rahval suhteliselt kama kaks, kas riik promob oma kulul verikäkki või mitte - 47 % uuringus vastanutest ei omanud miskit omapoolset arvamus ses küsimuses. Vaid 32 % arvas, et projekti võiks jätkata.

Mul pole midagi kodumaise kraami vastu, pigem vastupidi. Küll aga on mul vägagi palju meie kõigi, maksumaksjate, raha mõttetu laristamise vastu. Ja nagu selle projekti puhul selgesti välja tuli, siis riik võib uputada ka sadu miljoneid toredatesse koolitustesse, vahvatesse kodulehekülgedesse ja uhke nimega seminaridesse, kuid kui ettevõtjad asjaga kaasa ei tule ning nende äriidee on vaid see, kuidas sama raha eest väiksemat ja küsitavama kvaliteediga toodet müüa, siis pole tolku ka Eesti Toit vol 2st. Kuuldavasti pole aga seda ka lähiajal tulemas. Kulude kokkuhoid. Õnneks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing