Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miks naised teenivad tööturul meestest keskmiselt vähem?

12. mai 2008, 19:35

Eurostati andmed on viimastel aastatel seadnud väikese Eesti seoses naiste ja meeste vaheliste palgakääride tõttu halba valgusesse: õrnema soo esindajatele makstav keskmine palk moodustab meeste omast 75,5%.

Pingereas jagame kohta koos Suurbritannia ja Küprosega, jäädes pikalt maha Portugalist (94,1%), Belgiast (92,7) ja Itaaliast (91,7%). Samas mitte väga kaugele maha meie igavesest võrdlusobjektist Soomest (80%)! Palgaerinevuste teema, eriti kui seda annab käsitleda diskrimineerimise kontekstis, kütab peaaegu alati kirgi. Kahjuks kipub avalik arvamus sotsiaalselt tundlikel teemadel olema sageli simplistlik ning emotsionaalselt laetud. Kui süveneda internetikommentaatorite sõnavõttudesse, siis jagunevad need tihti kahte vaenulikku leeri: ühed seostavad palgaerinevusi isikuomadustega (madalam enesekehtestamisoskus ja ambitsioonikus), teised strukturaalsete probleemidega (naissoo teadlik diskrimineerimine, ühiskondlik allasurutus vms). Rindejoonel antakse vastastikku turmtuld. Millised on sotsioloogide ja tööturu uurijate hinnangud meeste ja naiste palgaerinevuse põhjuste kohta?

Tööturu uurijad Rõõm ja Kallaste on jaganud meeste ja naiste vahelise palgaerinevuse põhjused kahte klastrisse, tuues välja nö põhjendatud ja põhjendamata palgaerinevuse põhjused. Põhjendatud palgaerinevuste põhjuseid iseloomustab eelkõige see, et neid on võimalik objektiivselt mõõta: erinevused töötamisele kulunud ajas, tööstaažis, haridustasemes, meeste ja naiste koondumises erinevatesse tegevusaladesse ja ametitasemetele (tööturu sooline segregatsioon). Põhjendamata palgaerinevuste põhjuseid mõõta ei saa ning nendeks võib olla naiste ja meeste erinev tööturukäitumine või sooline diskrimineerimine.Statistikaameti järgi koguvad naised meestega võrreldes vähem tööstaaži (nt rasedus- ja lapsehoolduspuhkus, haige lapsega kodusolemised jne). Kuna naiste tööelu on lühem ja pausidega, ei ole neil võimalik investeerida meestega võrdselt oma aega eriharidusse ja väljaõppesse. Lühem töötamise aeg mõjutab naiste tööalast produktiivsust, mis omakorda jätab paratamatult jälje ka makrotasandi palgastatistikasse.

Rõõm ja Kallaste näitasid, et probleemiks ei ole niivõrd rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel viibimine, kuivõrd just tagasitulek tööturu konkurentsi: vähenenud on eneseusk, suurenenud ebakindlus uuesti tööellu sisseelamise osas, mis väljendub madalamas palganumbris. Tööandjate Liidu ja partnerite poolt läbiviidud paindlike töövormide uurimuse tulemuste põhjal hindavad lapsehoolduspuhkusel olijad kõrgelt osalise koormusega töötamist: võimalik on ära hoida tööalaste oskuste „rooste minemist”. Paraku pole võrreldes muu Euroopaga osalise koormusega töötamine Eestis nii populaarne, kuna osaajaga töötamisel ei maksta veel sellist palka, mis selle atraktiivseks muudaksid. Muuseas, Statistikaameti andmetel moodustab osaajaga tööde puhul naiste palk 94% meeste keskmisest palgast. Palgaerinevused on kõige suuremad naiste puhul, kelle vanus on vahemikus 30-39 eluaastat (66% meeste palgast). See on iga, mil perega seotud tööpause tuleb kõige enam ette ning ilmnevad barjäärid, mis karjääritegemist arvestatavalt mõjutavad. Nooremas ja vanemas eas palgatasemed meestega võrreldes ühtlustavad. Kuigi kõrgharidusega naisi on tööturul meestest enam, töötavad nad endiselt madalamalt tasustatud ja väiksema mõjukusega ametikohtadel, kui nende haridus seda eeldaks.

Rõõm ja Kallaste pakkusid oma uurimuses antud asjaolule ka seletuse: naiste tööotsimise intensiivsus on madalam kui meestel ning et see on otseselt seotud teadmistele ja oskustele vastava töö leidmise tõenäosusega. Kahjuks puudub mul statistika selle kohta, milline on naisõppurite osakaal insenertehnilistel, IKT jt erialadel, mille lõpetanutele makstakse turul keskmiselt kõrgemat palka.

Kolmas oluline palgaerinevuste mõjufaktor on tööturu sooline segregatsioon. Sooline segregatsioon näitab, millistesse ametitasemetesse ja tegevusvaldkondadesse mehed ja naised koonduvad. Sarnaselt teiste riikidega on ka Eestis naiste seas enam valge- ja meeste seas sinikraesid. Statistikaameti andmetel on naiste seas populaarsed tegevusalad haridus, kaubandus, tervishoid ning kõige populaarsemana töötlev tööstus, kus kaks aastat tagasi töötas 19,7% naistest. Paraku on naiste osakaal madalam tippspetsialistide ja juhtide seas ja seda isegi eelpoolmainitud populaarsetes tegevusvaldkondades. Tundub, et töökoha valikul on rahal meeste ja naiste jaoks erinev tähtsus. Sama töö puhul küsivad mehed kõrgemat palka kui naised. On võimalik, et teatud vanuses on naiste jaoks töökoha valikul rahast tähtsamad faktorid paindlik tööajakorraldus ja töö ja pereelu ühildamise võimalus. Seetõttu valitakse ameteid, mis ühelt poolt küll paindlikkust võimaldavad aga ei pruugi olla turul kõrgelt tasustatud. Kõiki aspekte arvesse võttes tegid Rõõm ja Kallaste murettekitava järelduse. Põhjendatud palgaerinevuste põhjustega (tööstaaž, tööaeg, haridus, tööturu sooline segregatsioon) on võimalik ära seletada üksnes kolmandiku meeste ja naiste palgaerinevuste tagamaadest. Ülejäänud kaks kolmandikku on seotud põhjendamata palgaerinevuste põhjustega (väiksem aktiivsus tööotsingutel, diskrimineerimine, madalam palgaküsimine jm).

Lisamärkusena olgu öeldud, et soolist diskrimineerimist töökohal on kohanud Eesti tööelu baromeeter 2005 järgi 5% vastajatest. Tõsisemaks muutub olukord minu arvates siis, kui naised hakkavad otseselt tajuma, et palgaläbirääkimistel diskrimineeritakse neid pelgalt soo tõttu. Lohutuseks: uurimused meil ja piiri taga kinnitavad, et iga uue põlvkonnaga väheneb naiste ja meeste palgavahe. Küllap näitavad järgnevad aastad, milline on siinsel tööturul palkade ühtlustumise dünaamika.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing