Eesti jooksevkonto puudujääk kahanes 40% võrra

21. mai 2008, 12:09

Eesti SKP langus käesoleva aasta esimeses kvartalis on saanud suure tähelepanu osaliseks, samas ilmneb aga, et varasemalt muret tekitanud jooksevkonto puudujääk on paranenud imekspandava kiirusega, kirjutab Stefan Andersson aripaev.ee ingliskeelses sõsarlehes bbn.ee.

Eesti Panga esialgseist andmeist selgub, et käesoleva aasta esimese kolme kuuga on riigi jooksevkonto puudujääk vähenenud oluliselt. Teiste makromajandusnäitajate seas on just jooksevkonto puudujääk see ebakõla, millele on pööratud enim tähelepanu. 2007. a esimeses kvartalis küündis puudujääk 12,9 miljardi kroonini, ent käesolevaks aastaks on see kahanenud 8,1 miljardini, mis teeb languseks pea 40%. Protsendina SKPst on paranemine veelgi tähelepanuväärsem, kuna riigi nominaalne SKP on kahe võrdlusperioodi vahel kasvanud arvatavalt umbes 10%.

Jooksevkonto paranemise peapõhjus on kaubavahetusbilanss. Esimeses kvartalis suurenes eksport 4% ehk 31,2 miljardi kroonini, samas import vähenes 4% võrra ehk 38,5 miljardi kroonini. Teenuste bilansi ülejääk on läinud aasta 2,3 miljardilt kroonilt kasvanud 2,7 miljardini.

Oluline osa Eesti jooksevkonto puudujäägist tekkis erasektori laenude tõttu, seda eriti viimastel aastatel. Ka sellest vaatenurgast on selge, et majandus on taas tasakaalustumise teel. 2007. a esimeses kvartalis suurenes pankade laenuandmine 14,5 miljardit krooni ehk 8,2% võrra; käesoleval aastal on kasv vaid 9,5 miljardit ehk 3,9%. On ilmne, et pisem jooksevkonto vajab rahastamist vähemal määral ehk teisisõnu – laenamise vähenemine viib jooksevkonto puudujäägi vähenemiseni.

Jooksevkonto seisu üks mõjureist on ka riiki ja riigist väljapoole suunatud välismaiste otseinvesteeringute saldo, mis paranes ajavahemikul 2007. a esimesest kvartalist 2008. a esimese kvartalini 10% võrra, jõudes 5,6 miljardi kroonini.

Eesti SKP kasvu langus 2008. a esimeses kvartalis on saanud palju tähelepanu välismaalt. Möödunud nädalal avaldati esialgne 0,4-protsendiline positiivne kasvunäitaja. Jooksevkonto puudujäägi vähenemine ja laenuandmise ning säästmise paranev vahekord viitab sellele, et riigi majanduse isetervenemine toimib.

On selge, et riigi väliskontode bilansi kõikumist mõjutab olukord varade - , iseäranis aga kinnisvaraturul. On loomulik, et olukorras, kus kinnivaraturg jaheneb, otsib mingi osa kapitalist võimalust Eestist lahkumiseks. Tulevikus aga – vara odavnedes ja kasumlikkuse suurenedes – pöördub kapital tagasi. Praegust olukorda hinnates tundub mulle, et Eesti kohanemise kulg tuleb karm, aga ka üsna kiire.

Kommentaari tõlkis Sven Tallo

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing