Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palgakasv on investeerimise tulemus

26. mai 2008, 11:47

Hiljuti avaldatust selgub, et 2008. a esimese kvartali põhjal oli Eesti keskmise palga kasvukiirus 20% aastas. Läinud kahe aastaga on palk suurenenud 44%. Kasv on aastaid kestnud tugeva investeerimise tulemus.

Vaagigem kaht lihtsustatud mudelit, kirjutab Stefan Andersson aripaev.ee sõsarlehes bbn.ee. 1) Kui turul on üksikuid hotelle, siis tähendab see suurt kasu hotelliomanikele, ent väikest palka töötajaile; hotellikohti napib ja hotellitööjõudu on turul liiga palju. 2) Vastupidisel juhul on turul küllalt hotelle, omanike kasum väike ja jäme ots töötajate käes.

Turu arenemine esimeses mudelis kirjeldatust teise on võimalik uute investeeringute eduka meelitamisega turule. Eestis too just toimunud ongi, mõistagi mitte üksnes hotelliäris, vaid ka majanduses üldiselt. Aastaid kestnud investeerimine on tekitanud tugeva tööturu (aga ka omanike kasumi vähenemise).

Iseseisvumise algusest on Eesti olnud välisinvesteeringutele avatud, protektsionism on olnud pea olematu. Enamikes maades oleks säärane olukord liiga hell poliitilises mõttes. Lühiajaliselt on koduturu kaitsmine alati käepärasem ettevõtetes ja tööturul muudatuste tegemisest, pikajalisena mõjub sedalaadi poliitika majandusarengule laastavalt. Eestis tähendaks avatus seda, et elanikkond peaks olema järeleandlik, ent pikapeale tasuks järeleandlikkus ära. Uutest investeeringuist saavad lõppeks kasu just töötajad.

On võimatu öelda, kes Eesti areneb tööstusriigi suunas või muutub Põhja-Euroopa Luksemburgiks. Luksemburg on Euroopa rikkaim riik, ent enamik eurooplasist pole eales kuulnud Luksemburgi ettevõtteist, Luksemburgi tooteist rääkimata. Ehk liigub Eesti suunas, mis teeb temast, hoolimata riigi väiksusest, juhtiva IT-riigi. Praegu teavad paljud, et Skype arendab oma tooteid Tallinnas. Vähem teatakse aga Tartus asuvat Playtech’i või tõika, et Symantec, mis on suuruselt neljas tarkvaratootja maailmas, alustas hiljuti tootmisega Eestis. Ja need on vaid mõned näited.

Meie ei tea, millist rada hakkab käima Eesti majandus, ja pole ka mõtet püüda seda otsustada, vähemalt mitte administratiivtasandil, oluline on aga, et mõistaksime tugevaid külgi, mis on iseloomulikud vaid Eesti majandusele.

Olgugi et Eesti kui vabariik on lühikese ajalooga, ollakse kahtlemata juba teeninud tunnustust stabiilse maksusüsteemiga riigina. Eestisse panustav investor võib olla muretu, et maksud püsivad sama madalad ka järgmise viie või kümne aasta kestel. Sellist tunnustust ei saa küll mõõta, aga see on siiski tõeline väärtus riigi jaoks. Näiteks Rootsis peab investor arvestama sellega, et pärast valimisi võidakse maksustamine pöörata pea peale ning et investeeringud, mis mingil hetkel näivad kasumlikud, võivad osutuda seejärel kahjulikeks. Minu meelest on stabiilsus Eesti peamisi konkurentsieeliseid, avatus ja majandusintegratsioon on teised – need on eelised, mis kajastuvad suurte riiki suunatud investeeringutena.

Eelneva tõttu peavad palgatõusu üle rõõmustuvad inimesed endale aru andma, millised on tegurid, mis on säärase tõusuni viinud. Investeeringud ei ole toonud üksnes tootlikkuse tõusu, vaid ka on tugevdanud töötajate olukorda tööturul. Välisinvesteeringute mahult elaniku kohta on Eesti Euroopa tublimate riikide hulgas, sinna püsima jäämine nõuab aga õiget majanduslikku ja institutsionaalset toestikku, mida igapäevaselt aitab püsti hoida nii eraisiku kui ka ettevõtte kiiduväärne kõlblus.

Kommentaari tõlkis Sven Tallo.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing