Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raha on riskantne vara

28. mai 2008, 12:11

Arvatakse, et ainuükski aprillis lisandub Hiina valuutareservi 75 miljardit USA dollarit, riigi valuutareservi kogumaht ligineb 1 800 miljardile dollarile. 2006. a lõpus oli reserv alla 1 000 miljardi ja 2005. a alla 500 miljardi dollari.

Venemaa valuutareserv on vähem kui kümne aastaga visanud nullist 500 miljardi dollarini, Jaapani valuutareservi maht on enam kui 1 000 miljardit dollarit. India, Taiwani ja Lõuna-Korea vastav reserv on suurem kui 300 miljardit dollarit; Brasiilial ja Hongkongil 200 miljardit, kirjutab autor aripaev.ee ingliskeelses sõsarveebis bbn.ee.

Lisaks sellele haldavad riiklikud heaolufondid, eriti Pärsia lahe piirkonnas, triljonite dollarite väärtuses rahalisi vahendeid. Norra Keskpanga valuutareserv on 60 miljardit dollarit, millele lisadub 400 miljardit dollarit Norra valitsuse rahvusvahelistes fondides olevat vara.

Tõin vaid mõned näited pelutavatest arvudest. Riigi rahaliste vahendite suuruse rehkendamiseks on mitmeid mooduseid, tänapäevast vaatlejat hämmastab aga eelkõige kiirus, millega kasvavad eelkirjeldatud varad.

Millele võiks niisugune asjade käik viidata? Sisuliselt sellele, et teatud arv riike on saanud ülimalt rikkaks, seda küll paberil ehk siis ilma et rikkus oleks tagatud reaalvaraga. Arvata kaks kolmandikku reservidest on Ameerika dollaris, ülejäänu peamiselt euros. Hetkeni, mil need riigid ei vaja reservist „oma raha”, on kõik korras, aga olukord võib kiiresti muutuda.

USA krediiditurg tõestas hiljuti kogu ilmale, et laenukapitali kasutamine saab suureneda nii kaua, kui varade hinnad tõusevad, aga kinnisvarahindade langemisel seisti silmitsi terve meretäie probleemidega: tulid ilmsiks krediidiprobleemid, üks asi viis teiseni. Tänapäeval võiksid langevad toorainedhinnad teisi protsesse käivitada.

Hiina valuutareserv suureneb osaliselt väliskaubanduse ülejäägi tõttu, osalt ka seetõttu, et Hiinasse voolab rohkelt spekulatiivset raha. Hiina jüaani (renminbi) väärtuse tõusu hinnatakse eriti ühemõtteliselt. Kuna Hiina müüb jüaani ja ostab dollarit, siis paisub riigi dollarireserv eriti. Riigisisene rahapakkumine suureneb ja see on juba tekitanud tõsise inflatsiooniprobleemi. Kiiresti suurenev rahapakkumine ja inflatsioon on iseloomulik ka Venemaale, Indiale ja Pärsia lahe riikidele, mis kannustab sisetarbimist ja suurendab sõltuvust importkaupadest, mis tähedab, et suureneb vajadus võtta kasutusele välisaktiva vahendeid.

Kuna mainitud riikide reserv on paberlikul kujul ja dollarites ning eurodes, siis on tõenäoline, et on püütud leida võimalusi nende varadega seotud riskide hajutamiseks. Arvan, et riikide valuutareservide suurenemine kajastub hiljutises toorainete hinnatõusus. Toorainete futuuriturg on kasvanud, võimaldades valuutaülejäägi suunamist sinna.

Niisiis, muutused päästab valla asjaolu, et riigid soovivad reservi võtta kasutusele või püüavad hajutada riske – või koguni mõlemad korraga.

Arvan, et toorainete hinna tõustes omandatakse selle tohutu ringluses oleva rahamassi abil aktsiaid ka Läänes, isegi kinnisvara. Lääne poolt tekitatud krediidikriis kahvatub Idast tuleva valuutareservi kasutuselevõtmise poolt tekitatava inlfatsioonisurve taustal. Senini Läänest Itta suundunud rahavoog pöörab tagasi Läände. Enamgi veel, niisugune rahavoog või osutuda väga tundetuks intressimäära suhtes. Idamaised eraisikud võivad püüda oma vara talletada just Läänes, kus raha teenida on raskem, kuid kus seda hoida on ohutum. Valuutahoiuseid käsutavad rahvuslikud institutsioonid võivad hakata jõuliselt ostma Lääne reaalvarasid.

Kirjeldatud dollaris- ja euros hoitavad tohtusuured paberlikul kujul olevad varad ripuvad kui kõupilv Lääne varaturgude kohal. Arvan, et kui kõmistama hakkab, siis tuleb kõva sadu, ja nii dollari kui ka euro tegelik väärtus haihtub suure kiirusega, mis tähendab, et reaalvarade hind hakkab tõusma. Niisiis, vara hoidmine sularahas või võlakirjades võib olla arvatust riskantsem. Lõppeks, makrotasandilt vaadates, pole raha eales piiratud ressurss, küll aga on seda reaalvara.

Tõlkis Sven Tallo.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing