Paindlikkus on Eesti majanduse kaitse

25. juuni 2008, 15:24

Majandusvapustuste eest kaitseb Eestit paindlik tööturg. See on, erinevalt tavapäraselt kasutatavast intressi- või vahtuskursi reguleerimisest, turule orienteeritud kaitseviis, kirjutab Stefan Andersson aripaev.ee sõsarveebis bbn.ee.

Kui majanduses on mõõnaperiood, siis tavaliselt SKP kasv langeb mõne protsendipunkti võrra, aga kasvu mõju on siiski tuntav. Põhjus on selles, et väike muutus marginaalis tähendab suurt muutust tervele hulgale majandusega tegelevatele isikutele. Tõsise majanduslanguse oht käivitab omakorda terve rea korrektiivmehhanisme.

Tootmise seisukohalt on majanduslanguse mõju üldiselt suurem luksus- ja väiksem esmatarbekaupadele. Ettevõtte seisukohalt on mõju suurem suure laenukapitaliga ettevõtetele ja väiksem ettevõtetele, millel on tugev bilanss.

Iseseisval riigil on majanduslanguse tekkimise puhuks varuks mitmesugust kaitsetaktikat. Tavaliselt alandatakse intressimäärasid, et leevendada ettevõtete ja eraisikute võlasurvet. Sedakaudu suureneb rahapakkumine ja riik saab probleemidest lahti inflatsiooni kaudu. Teine levinud võte on lasta valuuta vahetuskurss vabaks, mistõttu kogu ettevõtlussektori konkurentsivõime suureneb võrrelduna teiste riikide ettevõtlussektoriga. Eesti riik tunneb üha enam majanduslanguse mõju, aga siiski pole võimalust eraldiseisvalt alandada intressimäärasid ega muuta krooni vahetuskurssi. Selle asemel peab Eesti kohanduma uue olukorraga palkade ja hindade kaudu. Eesti majanduse võimekuse seiskukohalt reageerida muutustele, on palgaküsimus aga iseäranis oluline. Paindlik tööturg on Eesti majanduse parim kaitse majandusvapustuste vastu.

Kui langus saab hoo sisse ka mujal Euroopas, siis, nt Rootsi ja Soome ettevõtetele, tuletatakse jällegi meelde, kui kulukas on ettevõtte tegevuse kärpimine ja turu tegeliku olukorraga kohanemine just ettevõtte kodumaal – siis peavad ettevõtted jällegi kaalutlema, millises riigis peaks tootmine asuma.

Võib tunduda, et olukord, kus majanduslangusjärgse hoobi peab enda kanda võtma tööturg, on liiga karm Eesti jaoks, aga siiski pidagem meeles, et nt selline riik nagu Soome on isegi rängemalt käsist-jalust seotud. Kuna Soome tööturg on paindumatum, siis riigil ei ole võimalik mõjusalt kohanduda palkade reguleerimise kaudu, sama kehtib intressimäärade- ja vahetuskursi muutmise kohta.

Et asi oleks selge, siis on veel üks majanduse kaitseliin – fiskaalpoliitika ehk riigieelarve, ent see on ajutine lahendus, mis varem või hiljem kaotab mõju; või siis hakkab avalduma mõju rahale või keskpanga rahapoliitikale. Eurotsooni maade hulgas on näha, et nii mõnegi riigi fiskaalpoliitika on viimse piiri peal ning sedakaudu ohustatakse ka kogu Eurotsooni toimimist.

Eestis ettevõtjad on üldiselt laenu võtnud euros, mitte kroonis, ja krooni kurss on fikseeritud. Kuna laenu teenindatakse peamiselt euros, siis tuleb järeldada, et Eesti majanduse stimuleerimine peab tähendab ka euro sissevoolu stimuleerimist. Just viimane rõhutab majandusliku integratsiooni tähtsust Eesti jaoks. Eesti peab end põhiliselt identifitseerima grupi majanduslike huvidega isikutena Eurotsooni siseselt, mitte aga eraldiseisva makromajandusliku üksusena, ja tööturu paindlikkuse kindlustamine teeb selle võimalikuks.

On tõsi, et tööturule toetumine on kõige enam turule orineteeritud ja kõige vähem manipulatiivne võimalus majanduse juhtimiseks, raha- või fiskaalpoliitika ei ole seda mitte. Kirjeldatu ei ole populistlik lahendus, see ei ole tõenäoliselt võimalik paljudes maades, aga pikemas perspektiivis tasub see ära.

Tõlkis Sven Tallo.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. November 2009, 19:14
    Otsi:

    Ava täpsem otsing